Kus kaevandatakse põlevkivi Eestis?
Põlevkivi on olnud üks olulisemaid energiavarustuse allikaid Eestis juba aastakümneid. Eestis on põlevkivitööstus väga oluline majandussektor, mis pakub suurel hulgal töökohti ja mõjutab oluliselt riigi majandust. Põlevkivi kaevandamine ja selle töötlemine on keeruline protsess, milles kasutatakse spetsiaalset tehnoloogiat. Käesolevas artiklis vaatleme, kus Eestis kaevandatakse põlevkivi, milline on kaevandamise protsess, kaevandamise mõju keskkonnale ja muud selle ala olulised küsimused.
Põlevkivi kaevandatakse peamiselt Ida-Virumaal, kus asub Eesti suurim põlevkivimaardla. Ida-Viru maakonna erinevates piirkondades on kaevandatud põlevkivi juba ammustest aegadest, ning tänapäeval on selles piirkonnas tegutsevad kaevandused jätkuvalt väga olulised. Peamised põlevkivi kaevandamise piirkonnad on Kohtla-Järve, Kiviõli, Sillamäe ja Narva.
Põlevkivi kaevandamise protsess on üsna keerukas. Esiteks tuleb maapinnalt leitud põlevkivi välja kaevata. Seejärel töödeldakse põlevkivi vesinikkloriidhappega, mis eemaldab sellest õli. See õli on see, mida kasutatakse energia tootmiseks. Kuid protsess on keeruline ning sellega kaasnevad erinevad rasked kõrvaltoimed.
Põlevkivi kaevandamine võib oluliselt mõjutada keskkonda, põhjustades selliseid probleeme nagu vee- ja õhusaaste, mürareostus ning maastiku hävitamine. Kuid tänapäeval on kaevandamine muutunud kordades keskkonnasõbralikumaks. Tänapäeval kasutatakse traumatiseerimata kaevandamistehnoloogiat, mis on keskkonnasõbralikum kui varasemad meetodid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et põlevkivi on Eesti majanduse jaoks väga oluline energiaallikas. Sellest hoolimata tuleks meeles pidada, et põlevkivi kaevandamine võib mõjutada keskkonda ja tekitada erinevaid probleeme. Seetõttu tuleb kaevandamisel järgida keskkonnasõbralikke meetodeid ja keskenduda sellele, et kaevandamine toimuks kõige tõhusamal ja keskkonnasõbralikumal viisil.