Kuidas teha veini
Veini valmistamine on olnud üks vanimaid teadaolevaid inimtegevusi. Algul valmistati veine vaid isiklikuks tarbimiseks, tänapäeval aga on veinid hinnatud kaubad kogu maailmas. Seejuures on igal veinil oma iseloomulik maitse, lõhn, värvus ja aroom. Tänu eri tehnoloogilistele protsessidele ja maitseainetele on võimalik saada erinevaid veinisorte. Selleks, et teada saada, kuidas veini valmistada, peab olema kursis selle protsessi erinevate etappidega ja vajalike vahenditega.
Veini valmistamise põhiprotsess on jagatud kolme etappi: koristamine, vinifikatsioon ja vananemine. Iga etapp on vajalik selleks, et saada hea vein.
Koristamine
Koristamine on veinivalmistamise esimene etapp. Suur osa selle protsessi õnnestumisest sõltub sellest, kuidas koristatakse. Kui viinamarjakobarad korjatakse valel ajal või korjatakse ebakvaliteetset kraami, siis ei ole võimalik saada kvaliteetset veini. Oluline on, et viinamarjad on küpsed, mitte rikutud ega nakatunud.
Vinifikatsioon
Vinifikatsioon on veinivalmistamise teine etapp. Selle etapi käigus muudetakse viinamarjamahl veiniks. Vinifikatsioonil on olemas kaks peamist meetodit: valge veini valmistamine ja punase veini valmistamine.
Valge veini valmistamine
Valge veini valmistamise protsess on võrreldes punase veini valmistamisega lihtsam. Pärast koristamist pressitakse viinamarjad ja saadakse mahl. Mahl lastakse nädala jooksul väikeses vaadis käärida. Käärimine käivitub looduslike pärmide abil, mis muudavad suhkru alkoholiks. Seejärel kurnatakse mahl läbi filtri, lastakse settida ja villitakse pudelitesse.
Punase veini valmistamine
Punase veini valmistamise protsess on valge veini valmistamisest tunduvalt keerulisem. Põhjuseks on viinamarja seemnete ja kestade kasutamine. Pärast koristamist purustatakse viinamarjad ja saadakse mahl, mis jäetakse settima. Pärast seda asetatakse mahl vaatidesse, kuhu lisatakse veinipärm. Pärmijäägid jäävad veini sisse ja selle tõttu on punane vein värvi ja maitse poolest erinev valgest veinist. Veini kääritamise protsessi käigus tuleb segada ja purustada viinamarja seemneid, et vabastada tanniinid ja teised veinis koostisaineks olevad ained. Pärast käärimist tuleb vein filtreerida ja villida pudelitesse.
Vananemine
Kolmas etapp on veinide vananemine. See etapp on oluline selleks, et veini maitse ja lõhn muutuksid veelgi paremaks. Veini vanandamine tähendab seda, et vein hoitakse vaatides ja pudelites teatud temperatuuri juures. Punase veini vananemine kestab tavaliselt umbes kolm aastat ja valge veini vananemine kestab umbes kaks aastat. Veini vananemise ajal tekib korki all õhk, mis võib mõjutada veini maitset ja lõhna. Seetõttu on oluline veenduda, et vein on korgi all lõpuni suletud.
Kokkuvõte
Veini valmistamine võib olla keeruline ja ajakulukas protsess, kuid see on ka võimalus omaenda veini valmistada. Et valmistada head veini, on oluline järgida nõudeid ja olla kursis kõigi protsessi etappidega. Veinide valmistamise protsessi käigus tuleb olla ettevaatlik ning järgida kõiki juhiseid. Veini valmistamine on kunst ja selleks, et saada kvaliteetset veini, on vaja teadmisi, kogemusi ja kannatlikkust.