Kuidas Multšida: Tõhus ja Keskkonnasõbralik Meetod Taimede Hooldamiseks
Multšimine on taimede kasvatamise oluline aspekt, mis aitab hoida niiskust, parandab mulla toitainetesisaldust, vähendab umbrohu kasvu ja pakub taimedele täiendavat kaitset haiguste ja kahjurite eest. Kuidas multšida, et saada parimaid tulemusi, on küsimus, mida paljud aednikud küsivad. Selles artiklis räägime sellest, mis on multšimine, milliseid muldade katteid on olemas, ning jagame nõuandeid selle kohta, kuidas valida parim meetod taimede multšimiseks ning korraliku hoolduse tagamiseks.
Mis On Multšimine ja Kuidas See Töötab?
Multšimine on taimede kasvatamisel kasutatav protsess, kus asetatakse mullapinnale kasvuperioodil taimede ümber looduslikud või kunstlikud katted. Nende katete eesmärk on jätta mullastruktuur ja niiskuse säilitamine võimalikult loomulikuks. Multšikatteid võib panna enne istutamist või ka peale kasvuhoone ehitamist.
Multšimise eesmärkidest rääkides võib eristada kahte peamist tüüpi, kasviljapuude ja- põõsaste multšimine ning lilled. Esimese grupi puhul on eesmärk vältida vee, toitainete ja mulla osakestega kokkupuudet, mis vähendab kahjureid ja parasiite, mis võivad kahjustada taime juurestikku. Teise grupi korral aitab multš kaitsta õrnemat lillt ilma ebasoodsate ilmastikunähtuste eest, lisaks toitainete lisamisega mullase muutumine viljakamaks.
Milliseid Multšikatteid Looduses Kasutatakse?
a. Kõige levinum looduslik multšikate on puulehed, mida kogutakse sügisel oktoobri lõpus ning novembri alguses, et need kiirelt kompostideks muuta ning väetisena mullale rakendada kas kevadel enne taimede istutamist või sügisel kattena peale taimede kasvamist.
b. Roostmuld on kevadistele lilledel ja põõsastel tavaliselt väga kasulik, kuna see on rikkaliku mineraalide ja toitainete poolest. Lisaks sellele takistab roostik mullapinna vett tugevalt aurumast. Enne kasutamist tuleks muld aga läbi sõeluda, et eemaldada sinna kogunenud jäätmed ja võõra kasvuained, mida taimedele kahjulikuks võib saada.
c. Puidust laastud on kasvatajate seas üha populaarsemaks muutunud, sest peale selle, et nad on taimejuurte jaoks hea pehmendaja, pakuvad nad samaaegselt ka võrreldes teiste multšikatetega pikema kaitse perioodi. Lisaks on neid tavaliselt lihtne kasutada ja transportida.
d. Piimapakendite multš on samuti hea alternatiiv taimekasvatajatele, kes soovivad katta mullapinda nii, et suur vitamiinisisaldus oleks säilinud, see sobib suurepäraselt sinna, kus puuduvad sobivad looduslikud kattematerjalid.
Kunstlikud Multšikatted: Plastik või Keraamiline?
Kunstlikud multšikatted nagu plast ja keraamika tähendavad taimede võimalikku kahjustamist, ning kasutamisteni neid ei soovitata. Plastikut kasutatakse harva, kuna see võib kahwhere used, as well as a place where plastics can be used the right way. Plastikukatteid kasutatakse siiski harva, kuna need võivad kahjustada taimi pikka aega päikese käes olles. Keraamilised plaadid ei sobi samuti, kuna veekindluse tõttu ei lase need mullalt läbi pääseda.
Kuidas Valida Parim Multšimiskava?
Valides multšimiskava tuleks arvestada mitme teguriga: millistes kasvutingimustes taime kasvatatakse, mis on taimeliikide sortiment, kas ollakse valmis teisi multšikatteid kasutama, ning kui tihti ja kuidas vilju korjatakse. Aedikute kõige levinumad multšimiskhvad on järgnevad:
a. traditsiooniline multšimine lehtedega: selle võimaluse korral tuleks lehti niiduklappide abil peeneks hakkida, et need ära laguneks ning mullale lisanduksid. Kerge ja looduslik, on selline multšikate lihtne valmistada ning kasutada.
b. multšimine kestvate materjalidega: multšimine plastik- või keraamikamaterjalidega on kiirem ning lihtsam, kuid veidi kallim kui eelmisest meetodist. Enne kasutamist tuleks tagada, et kestev materjal on kahjulikke lisandeid täiesti vaba.
c. multšimine orgaaniliste materjalidega: orgaanilised materjalid nagu kompost ja saepuru sobivad ideaalselt. Need sobivad hästi eriti viljapuude ning -põõsaste jaoks, samuti korvikujuliste aiataimede või väikeste istanduste jaoks peremees parasniiditaime tootmiseks.
d. multšimine taimekompostiga: see võimalus sobib kõige paremini lillesortide jaoks, kuna taimekompost on rikkalikult toitainetega.
Kuidas Multšida?
a. Kõigepealt tuleks valida sobiv ala kahele või enamale taimele ning asetada sinna multšikate
b. Järgmisena tuleks mulla ülemine kiht umbes 5 cm sügavuselt eemladada, et rakendada multši
c. Kandke multš kattekihina kogu mulla pinnale, hoides ka madalad pinnad multšikattega kinni
d. Kui multšikate on valmis, tuleks seda korralikult jälgida ja hoida niisket enne järgmiste kattetööde algust
Kokkuvõte
Multšimine on taimede kasvatamise väga oluline osa, mis aitab taimedel elada paremini ning hoida neid tervemana. Looduslikud multšikatted nagu lehed ja roostmuld on sobilikud valikud taimekasvatuseks, kuid ka kunstlikud multšikatted sobivad suurepäraselt. Kasutades seda kaalukat meetodit tuleb kindlasti läbi mõelda võimalused ja valikud, sealhulgas leida sobiv kate erinevates piirkondades kasvavate taimede tervislikuks kasvatamiseks.