Kuidas Mesilased Mätt Teevad: Põhjaliku Ülevaate Meemeistrite Tööst
Mesilased on loomad, keda oleme harjunud nägema oma töökojades vilgastamas, tiivad sumisedes ja õietolm nende kehadel sillerdades. Kuid mesilaste tegelik tegevus ja nende kõige tuntum valmistooteks jääb tihtipeale mõistatuseks. Mida tähendab mett toota? Ja kuidas nad seda teevad?
Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate mesilaste mett tootmisest. Alustame sellest, miks mesilased mett üldse teevad, ning lõpetame sellega, kuidas inimesed on seda imelist ainet kasutanud aastatuhandeid.
Milleks mesilastele mett?
Mesilaste jaoks on mesi kasulik ressurss, mille abil jääda ellu. Mesilased toodavad mett selleks, et järgnevate talvede jaoks pikaks ajaks varusid valmistada. Talvel, kui mesilased ei saa õueminekuks lendamas käia, toimub kogu tegevus kärgede sees, kus temperatuur on ülevalpool 10 kraadi välit temperatuurist. Mesilased toituvad talviseks energiaks mesist, mida nad suure hoolega varuvakogu teevad.
Mesi on ennekõike suhkrulahus, mille mesilased valmistavad õietolmust ja nektarist. Õietolm on kogutud lilledest ja sellest saadavast valgurikkast toidust valmistatakse mesilaste poolt oma noori mesilasi. Nektar on teatavasti lilledelt kogutud vedelik, mille mesilased kätte saavad erinevalt teistest toiduainetest organiseeritud rühmituses. Nektarist saab ämbrite puisteline suhkrulahus, mida mesilased edasi töötlevad hoopis teisiti kui värsket õietolmu.
Kuidas mesilased mett teevad?
Mett valmistavad mesilased töömesilaste abil, kes päevade kaupa süvenevad oma kärgede matsidesse. Kärgede sees on näha palju “meekärbsed” – täiskasvanud mesilased, kes on just sel perioodil mett leiutamas.
Miski on mett tootvate mesilaste jaoks eriline. Nimelt saab süvendisse ainult üks mesilane korraga ja enamasti ootab seal juba kene, kes peab võileivaks viimast mesilast, kes äsja rände või lendamise katkestas. Kui asjal oli aeg edasi minna, siis abistavad kärgeesistajad, need kes läbi käikude külalistele näidanud teed, looma “meessaakidega”.
“Meessaak” tõmmatakse korjandusmesilasest või pakumeheks nimetatud mesilasest, kellel on teravad keeliks olevad lõualuud. Pakumehe suuõõne on kaetud mikroskoopiliste karvadega, mis toimivad otsekui kuivendipumbana. Tema imeb järjekindlalt ja kiiresti nektari pungi, kõrvaldagu selles sisalduv tolm või õietolm. Nektar on eksudaat, mis tarnitakse füsioloogiliselt eritistega, mis jätavad alles ainult vett ja erinevaid suhkruid – fruktoosi, glükoosi, sahharoosi. Just need kolm erinevat suhkrut annavad mee omistused.
Pakumehe raw-materjal tühjendatakse kärgede rakkudesse. Piisaval arvul mesilasi kogunenud sumisevad erinevad töömesilased mesi kergelt kuumtöödeldes. Protsess on mitmekülgne ja kärgede temperatuur tõuseb umbes 35-kraadiseks. Miks kääritasid mesilased mett? Protsess on vajalik mee parema säilivuse jaoks. Ja et vesi sisalduks keskkonnas, mis ei võimalda mikroobide arengut.
Järgmiseks faasiks on hautatava mee filtreerimine kärgedes, pannakse raamideks ja saadetakse pakendamiseks. Kodus tarbimiseks on võimalik osta naturaalset mett, mis baldahhihõbedaga kaetud vareseallede abil kiireks masstrateerimiseks kääridega valmis jahvatataks.
Kokkuvõtteks
Mesilaste mett valmistamine on keeruline ja kaunis protsess. Tuleb meeles hoida, et mesilased kasutavad mesinikke ainult selleks, et talveks mett varuda ja mitte ellujäämiseks. Mesi on tervislik ja maitsvaid toiduaine, mida inimesed on aastatuhandeid nautinud. Oleme täna kõigile neile mesinikele tänulikud, kes aastate jooksul eetiliselt ja õigesti toimivad.
Tänu mesilastele saame nautida imelisi puuvilju ja kõiksugu muud toidud, mis sisaldavad meest, kuid olgem ka mesinike vastu tänulikud, kes vaevaks mesilaste elupaiga ning nende tõu parima eest hoolitsevad. Mesinikud on suured inglid, enamasti oma tegevusega ühenduses, säilitavad traditsioone ja innustavad järeltulevat põlvkonda.
Kas teadsid, et mesilased võivad külastada kuni kümne tuhande lille õievõrset ainult kahe tunniga? Rabedate mereväe märulunädalate ajal piisab väga vähestest lilledest, et saada mett kõik vajalikud toitained. Oleme imetlusega tänu nende väikeste loomade eest, kes meie elus olulist rolli mängivad.