Kuidas aju õpib?
Kui oled kunagi olnud mures selle pärast, kuidas aju õpib, siis ei ole sa üksi. Aju on üks keerulisemaid organeid, mis inimesel on. Kõikvõimalikud mõtted, tunded ja tegevused algavad ajus. Sellega on väga huvitav uurida, kuidas aju õpib.
Mis toimub ajus, kui me midagi õpime?
Aju on üles ehitatud neuronitest. Neuronid on nagu väikesed valgusekütid, mis võtavad vastu informatsiooni, töötlevad seda ja edastavad tulemuse järgmisele neuronile või elundile, tegutsedes elektrilise impulsi või keemiliste signaalide kaudu. Kui me midagi õpime, siis see tähendab, et meie ajus muutuvad neuronite vahelised ühendused.
Mis on sünaptiline plasticity?
Sünaptiline plasticity tähendabki just seda, et neuronite vahelised seosed muutuvad vastavalt sellele, millist informatsiooni ajus töödeldakse. Just selle protsessi kaudu aju õpib. Kui me õpime uut teavet, siis see tähendab, et aju loob uusi neuronite vahelisi ühendusi. Kui me samasugust teavet näeme või kuuleme mitu korda järjest, siis aju tugevdab juba olemasolevaid neuronite vahelisi ühendusi ning seetõttu muutume järjest paremaks selle konkreetse teabe meeldejätmises ning taasesitamises.
Kuidas mälumehhanism töötab?
Kui me asjad meelde jätame, siis see tähendab ka seda, et aju loob energeetilisi jälgi ehk müra, mida saaksime nimetada ka abstraktseks digitaalseks kodeerimiseks. See mürakood on tegelikult mõistlik, sest ekslikud ja vähem olulised asjad kaovad ajus üsna kiiresti. Olulise informatsiooni mäletamiseks on vaja aju aktiveerida, mis tähendab, et seda tuleb kasutada. Just seetõttu on treenimine oluline osa meele jätmise protsessis.
Kas on võimalik oma ajuga midagi rohkem “targemaks” muuta?
Ajule saab kehalise harjutusega sarnaselt harjutada. Kui tahad muuta oma aju rohkem “targemaks”, siis pead treenima just neid piirkondi, mida soovid välja arendada. Näiteks, kui soovid tagada instinktiivse valveajamise oskuseid, siis tuleks treenida ajuosasid, mis vastutavad reaktsioonide tekitamise eest.
Lõpetuseks
Kokkuvõttes on õppimine ajus tõeline imetegu. Meie aju on kohandatud uue teabe õppimiseks, salvestamiseks, säilitamiseks ja taasesitamiseks, mis on kõik omavahel tihedalt seotud.
See tähendab, et kui oluline informatsioonega tegelemine meile tõesti korda läheb, siis peame leidma viisi, kuidas selle märksõnad meelde jätta. Lõppude lõpuks on see meie ajus tõeliselt oluline protsess, mille kaudu suudame tähendusrikast elu elada.