Kui Kungla Rahvas Kuldsel Aal: Eesti Rahvuseepos
Kungla rahvas on Eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” oluline tegelane, kellel on rahva jaoks palju tähendust. “Kui Kungla rahvas kuldsel aal” on üks neist mälestustest, mida Kungla rahvas meenutab. See lause ütleb midagi eeposest ja Eesti ajaloost. Selles pikas artiklis vaatleme, kes on Kungla rahvas, mis on “Kalevipoeg”, kuidas see eepos sündis, millist rolli see mängib Eesti rahvuskultuuris, millised on selle teose peamised teemad ja süžee ning kuidas need teemad kajastavad Eesti ajalugu ja rahvust.
Kungla Rahvas
“Kalevipoeg” on Eesti rahvuseepos, mis räägib Peipsi järve äärsete külade elust enne selle kallal tegutsevate välismaalaste saabumist. Kungla rahvas on eepose peategelaste hulgas. Kungla rahva järgi on nimetatud üks Eesti tuntuimaid laule, mille tekstis kirjeldatakse Kungla rahva riigipidu. Legendi järgi elasid Kungla rahva esivanemad suurel saarel, mille peal asus Kungla nõidusekiviga kalju. Kungla nõidus oli suurem kui kõik teised nõidused, see seostus võimsa maailmapuu, hiiepuuga, mis asus kalju all. Kungla rahvas oli pärit seedripuust ning elas kivide, kaljude, puude ja jõgede kõrval. Kungla rahva laulud, klubid ja üritused on Eesti kultuuris olulised.
“Kalevipoja” sünnilugu
“Kalevipoeg” on eepos, mis kirjeldab Peipsi järve äärsete külaelanike elu enne ja pärast kristluse saabumist. Eepose authoriks on Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kreutzwald liigitus 19. sajandi Eesti kultuuri elluviijate hulka, kes soovisid Eestist rahvuslikku identiteeti arendada. “Kalevipoeg” oli Kreutzwaldi viimaseks kirjutiseks, mis võeti vastu rõõmuga rahva poolt. Kreutzwaldi eepos kujutas endast rahvusliku romantika teost ja oli esimene Eestis kirjutatud rahvuseepos. Selle sündi ümbritseb palju legende ja müüte.
Kalevipoeg ja Eesti rahvuskultuur
“Kalevipoeg” on Eesti rahvuskultuuri oluline momendiks. Eepos esindab Eesti kultuuri, ajalugu ja rahvust. Selle kaudu saavad Eesti inimesed mõelda sügavamalt oma rahvaks olemisele, jagada oma kultuuri ja kogemusi teiste rahvastega ning määratleda, mis tähendab olla eestlane. “Kalevipoeg” on rahvuseepos, sest see räägib rahvast ja tema ajaloost. Samal ajal asetab eepos fookuse eesti kultuuri omapärale, keelele, uskumustele ja väärtustele, aga ka raskustele, millega eestlased kokku on puutunud.
Üldjuhul keskendutakse “Kalevipojas” rahvuspärimuste kajastamisele. Eepos on seotud Eesti ajalooga seega kajastab rahvuseel iseloomulikke ja üldinimlikke teemasid. Eepos on laiemas plaanis seotud ka soome-ugri kultuuriga ning Lääne kultuuris üldisemate teemade kaudu ka sealt tuleva mõjusfääriga.
Peamised teemad ja süžee
“Kalevipoja” peamisteks teemadeks on rahvuslik identideet, ühiskonna ja poliitika loomine, rahva ning kellegi või mille päästmine, uskumused ja kultuur. Eepos kajastab rahvuspärimusi, mis iseloomustavad Eesti kultuuri. “Kalevipojas” kirjeldatakse Kalevipoja suuri seiklusi, mis juhtuvad läbi erinevate maagiliste sündmuste ja vaimude. Sisuliselt on eepos kalevipoja põgenemisest ja võitlusest läbi meie kurnge ajaloo- ja looduspärandi. Samuti kasutati eeposes kristlike motiive, kuid modernsuse ajal neid detailiraamistus vähendati.
“Kalevipoeg” kajastab ka rahvuseeposeks saamise mõistet. Eepos ütleb, et ei ole oluline, milline keel või kultuur rahvuseepost kirjutab ja mida see räägib, sest mis illutu saadust ja mõju toob lõpuks rahvusele endale see eepos. Eesti rahvuseepose roll Eesti ajaloos on väga tähtis.
Järeldus
“Kalevipoeg” on Eesti rahvuseepos, mis räägib Peipsi järve äärsete rahvaste elu enne kristluse saabumist. “Kui Kungla rahvas kuldsel aal” on üks mälestus, mida nad meenutavad. Eepos mängib Eesti kultuuris tähtsat rolli ja esindab Eesti ajalugu. “Kalevipoeg” kajastab rahvuslikke traditsioone, kultuuri, ajalugu ja identiteeti. Eepos on kirjutatud rahvuse heaks ja seepärast on tema roll Eesti ajaloos arvestatav.