Kes on Gustav Ernesaks?
Gustav Ernesaks on Eesti üks tuntumaid heliloojaid ja dirigente. Ta on loonud mitmeid heliteoseid, mis on muutunud Eesti koorimuusika klassikaks. Gustav Ernesaks sündis detsembril 1908. aastal Perilas.
Nooruses õppis Ernesaks Tartu Õpetajate Seminari muusikaosakonnas, kuid alustas hiljem muusikaõpinguid Peterburi Konservatooriumis. Tagasi Eestis alustas ta tööd koorijuhi assistendina Rahvaülikooli Muusikakoolis (praegune G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool).
Ernesaks hakkas koorimuusikuks juba varakult, juhatades 1930. aastate teisel poolel paljusid eesti koorilaulufestivale. Pärast sõda, 1944. aastal, asus ta tööle Eesti NSV Riikliku Akadeemilise Meeskoori dirigendi ja kunstilise juhina. Ernesaks töötas akadeemilise meeskoori juures aastaid ning kasvatas sellest Eesti ühe tuntuima koori.
20. sajandi 50. aastatel alustas Ernesaks oma heliloominguga. Ta on kirjutanud palju koorilaulusid, samuti muusikat mitmetele lavastustele ja filmidele. Üheks tema tuntuimaks teoseks on “Rongisõit” (“Tuljak”), mis sai nimetatud 20. sajandi Eesti koorimuusika tippteoseks.
Gustav Ernesaks oli koorimuusika populariseerimisel ja arendamisel Eestis väga aktiivne. Ta töötas Eesti Riikliku Filharmoonia direktorina, Eesti NSV Muusikanõukogu esimehena ning oli ka Eesti NSV Rahvakunsti ja Kultuuripärandi Nõukogu liige.
Ernesaks sai 1969. aastal Eesti NSV teenelise kunstniku tiitli ja 1978. aastal NSV Liidu teenelise kunstniku tiitli. Oma elu jooksul sai ta mitmeid auhindu ja autasusid, sealhulgas Eesti kultuuripreemia.
Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Tema mälestuseks on nimetatud Tallinnas Saku Suurhalli juures asuv park, kus on ka Ernesaksi kuju.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Gustav Ernesaks oli väga oluline tegelane Eesti kultuuriloos, kes andis suure panuse koorimuusikasse ning kelle klassikalised heliteosed on tänapäevani populaarsed. Tema kunstilised saavutused on Eesti kultuuripärandi väärtuslik osa.