Enne võõral veebilehel tehingu läbiviimist tasub hetkeks peatuda ja endale paar küsimust esitada. Eestis tegutseb hinnanguliselt üle 5000 e-poe ning nende kõrval kümneid võrdlusportaale, arvustussaite ja teenusepakkujaid, kelle kvaliteet varieerub märgatavalt. Alljärgnev juhend toob välja aspektid, mida veebilehte külastades silmas pidada, aitamaks vältida ebausaldusväärsel lehel oma isikuandmeid jagamast või ostu sooritamast.
Ettevõtte taustaandmete kontroll
Esimene samm on selgeks teha, kes veebilehe taga seisab. Usaldusväärse e-poe või portaali puhul peavad olema kättesaadavad ettevõtte nimi, registrikood, asukoht ja kontaktandmed. Nende andmete olemasolu saab kontrollida äriregistri kaudu veebiaadressil ariregister.rik.ee.
Olukorras, kus lehelt leiab ainult e-posti aadressi, aga mitte ettevõtte nime ega registrikoodi, tasub olla ettevaatlik. Veelgi suurem risk kaasneb olukorraga, kus raha tuleb kanda eraisiku kontole, kuivõrd sel juhul puudub tehingul seadusest tulenev tarbijakaitse.
Eraldi tähelepanu väärivad välismaised veebilehed. Nende puhul tasub kontrollida, millise riigi seadused tehingule kehtivad ja kas kaupleja on registreeritud oma asukohariigi äriregistris. Euroopa Liidu siseselt on tarbijaõigused küll mingil määral tagatud, kuid kolmandatest riikidest ostes vastutab tarbija tehingu eest suures osas ise.
Turvalise ühenduse ja veebilehe tehniline kontroll
Iga veebileht, kuhu sisestatakse isiku- või makseandmeid, peab kasutama krüpteeritud ühendust. Selle tunneb ära aadressi alguses oleva “https” ning brauseri lukuikooni järgi. Lehel, millel puudub turvaline ühendus, ei tohiks kunagi oma pangakaardi andmeid ega paroole sisestada.
Lisaks tasub kontrollida veebilehe aadressi täht-tähelt. Õngitsuslehed kasutavad sageli originaalile väga sarnaseid domeene, kus üks täht on asendatud numbriga või lisatud on lisakriips. Riigi Infosüsteemi Amet on koostanud praktilised küberturbe nõuanded internetikasutajale, kus on toodud konkreetsed juhised turvalise veebikäitumise kohta, sealhulgas paroolihaldus ja kahtlaste veebilehtede tuvastamine. Nende soovituste järgimine vähendab riski sattuda pettuse ohvriks.
Müügi- ja tagastustingimuste läbilugemine
Veebilehel peavad olema selgelt esitatud müügitingimused, taganemisõigus, pretensiooni esitamise kord ja garantiitingimused. Internetist ostetud kaubast saab taganeda 14 päeva jooksul pärast selle kättesaamist ning puudusega toote puhul on kaebuse esitamise tähtaeg kaks aastat.
Kui veebilehel need tingimused puuduvad või on raskesti leitavad, tasub olla ettevaatlik. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on koostanud põhjaliku juhendi e-kaubanduse kohta, mis selgitab tarbija õigusi veebist ostmisel, kaebuste esitamise korda ja tarbijavaidluste komisjoni rolli. Enne ostu tasub kontrollida ka TTJA musta nimekirja, kuhu on kantud kauplejad, kes on jätnud tarbijavaidluste komisjoni otsused täitmata.
Võrdlusportaalide hindamine
Eri pakkumiste kõrvutamiseks kasutavad Eesti tarbijad üha sagedamini võrdlusportaale, mis koondavad konkureerivad teenusepakkujad ühte kohta. Ka võrdlusportaalide puhul kehtivad samad usaldusväärsuse kriteeriumid: kas metoodika on avalik, kas toimetuse põhimõtted on selged ja kas ettevõtte andmed on leitavad.
Hea võrdlusportaal selgitab, milliste kriteeriumide alusel hindeid antakse ja kuidas lõpphinnang kujuneb. Kasiinode võrdlusportaal www.kasiinoguru.ee võrdleb operaatoreid turvalisuse, maksevalikute ja boonuste alusel, esitades iga kategooria kohta eraldi hinnangu. Sarnast ülesehitust kasutavad ka elektroonika-, kindlustuse- ja finantsteenuste võrdlusportaalid, kus struktureeritud hindamine aitab kasutajal eri pakkumiste tugevusi ja nõrkusi kõrvutada.
Võrdlusportaali, mis avaldab ainult positiivseid arvustusi või ei tegutse selgete hindamismeetodite alusel, tasub suhtuda skeptiliselt.
Piiriüleste ostude eripärad
Eesti tarbija tellib regulaarselt kaupu ja teenuseid välismaistelt platvormidelt. Finantsteenused, rahvusvahelised e-poed ja piiriülesed meelelahutusplatvormid on saanud igapäevaseks osaks paljude inimeste tarbimisharjumustest. Selle juures jääb sageli tähelepanuta, et välismaisele platvormile raha kandes kehtivad teistsugused reeglid kui Eesti e-poest ostes.
Juba pangaülekande kiirus sõltub sellest, millises riigis teenusepakkuja asub. Nullkulu.ee on selgitanud, kui kaua võtavad aega rahaülekanded Eesti ja Soome vahel ja mis selle kiirust mõjutab. Maksete puhul, mis liiguvad euroala sees, on olukord võrdlemisi selge, kolmandatest riikidest pärit teenusepakkujate puhul muutub aga nii makse jõudmine sihtkohta kui ka võimalike vaidluste lahendamine keerulisemaks.
Kontrollnimekiri enne ostu sooritamist
Enne rahaliste tehingute sooritamist tundmatul veebilehel tasub läbi käia järgmised kontrollpunktid: ettevõtte registriandmed on äriregistri teel kontrollitavad, veebileht kasutab krüpteeritud ühendust, müügi- ja tagastustingimused on selgelt esitatud, ettevõttel puuduvad Maksu- ja Tolliameti otsingus maksuvõlad ning veebilehte ei ole kantud tarbijakaitse musta nimekirja. Nende sammude läbimine võtab aega mõne minuti, kuid aitab vältida olukordi, kus raha on makstud ja kaup või teenus jääb saamata.