Kus piiritaja magab
Kui räägime piiritaja ametist, tekib sageli pilt inimesest, kes seisis pikki päevi Venemaa piiriäärset vaatlusposti valvates, enne kui viimaks tuppa magama puges. Tegelikult pole asi sugugi nii lihtne – kus piiritaja magab, sõltub väga paljudest erinevatest teguritest.
Esiteks on piiril erinevaid valvemeetodeid. Vaatlusposti kasutatakse küll jätkuvalt, ent sellega kaasnevad paljud logistilised ja turvalisusega seotud väljakutsed, mis tähendab, et piiritajaid kasutatakse vähem. Tartu piirivalvekordonis on kasutusel ka kaasaegsed tehnilised vahendid, nagu droonid, kaamerad ja muud seadmed, mis võimaldavad piiri valvata mugavamalt ja turvalisemalt.
Kahe patrulli vahel on üks ööpäev, mille jooksul peab piiriala läbi käima. Ööseks piirivalvur koju ei lähe, vaid peab jääma piirialale ja magama piiriposti valvehoones. Piiriposti valvehooned on väga erineva suuruse ja varustusega – suuremates varustatakse piiritajale ka siseruumis magamiskohad. Väiksemates piiripostides tuleb aga sageli otsida piiritajale magamispaik teiste ruumide või nõukogude aja pärandina püsinud madratsitega varustatud vooditest.
Kuid mis saab olukorrast, kui piirivalvur peaks patrulli ajal tervisehäire või vigastusega kokku puutuma? Sel juhul kutsutakse appi kiirabi ja võetakse kasutusele täiendavad kaitsemeetmed, et tagada vigastatud piirivalvuri ohutus. Samuti peavad piirivalvurid olema pidevalt valmis erinevateks ohtudeks, alates pimedast ajast ning lõpetades ebakindla olukorraga ehk ajaga, mil toimuvad erinevad problemaatilised asjad piiril.
Oluline on rõhutada, et piiritaja amet on füüsiliselt kurnav ning nõuab hea füüsilise vormi omamist. Piiritajad peavad olema füüsiliselt võimelised läbima öö jooksul kümneid kilomeetreid mitmesugustes ilmastikuoludes ehk nende töö on väga vastutusrikas ja nõuab suurt professionaalsust. Seega on piirivalve kui ameti väärikus tagatud mitte ainult inimeste kvaliteetse väljaõppe ja varustuse, vaid ka selle kõige taga oleva piinliku pühendumise tagamise abiga.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kus piiritaja magab, sõltub sellest, millist tüüpi piirikaitse meetodid antud territoriaalses staatuse praktikas kasutusel on. Võib öelda, et kuigi piirivalve amet on väga vastutusrikas ja kurnav, on see ühtlasi ka teenistus, mis nõuab pühendumist ning kõrget füüsilist ja mentaalset valmisolekut. Riik lihtsalt peab tagama piirivalve ameti väärikust ning tagama kõikide piirivalvurite ja nende lähedaste heaolu ja turvalisuse enne, kui nad suurematesse sõjalistele konfliktidele panustama asuvad.