Kes Ants On: Kõige Tavalisemad Antsud Eestis
Kui sa oled kunagi olnud mõnes metsas või mesilasperes, siis oled sa tõenäoliselt kokku puutunud Antsudega. Antsud on väikesed, tavaliselt kuni 1cm pikad putukad, kes rändavad sageli nende keeruliste ja hästi organiseeritud majade vahel, mida nad ise ehitavad. Eestis on tõenäoliselt tuhandeid erinevaid antsuliike, kuid mõned neist on tavalisemad kui teised. Selles artiklis vaatleme me kõige tavalisemaid antsuliike Eestis ja nende omadusi.
Metsaantsud (Formica rufa)
Metsaantsud on Eesti kõige tavalisemad antsud ning neid võib leida praktiliselt igalt poolt: metsas, parkides, aedades, linnutornides ja mujal. Nad on punased, mustade jalgade ja tumedate peade ning torso kombinatsiooniga. Need antsud ehitavad oma pesad puude ja kivide alla kalju taha, kus on piisavalt varju ja niiskust. Need antsud on väsimatud toitjad, kes eelistavad magevee algloomi, taimejuuri ja muud sellist toitu. Metsaantsud on armsad, kuid kindlasti ei ole nad populaarsed aiaomanike seas. Metsaantsud on tuntud selle poolest, et nad löövad üksteist välja teistest, väiksematest metsaantsudest.
Aialembelgas (Lasius niger)
Kui oled kevadel avanud oma aialapse ja leidnud sealt suure hulga putukaid, siis on tõenäoline, et sa oled kohanud aialembelgasid. Aialembelgased on väikesed, umbes 3-4 mm pikad mustad antsud, kes tekitavad ümmarguseid künkaid pinnasesse. Nad ehitavad oma majad küngaste alla ja krabavad aias taimedest magusat nektarit. Nad on tuntud ka selle poolest, et võivad elada vana puu või marjapõõsa juurtes. Need antsud võivad aias palju häda teha, kuna nad võivad kahjustada taimi ja mustaks muuta terrassi või maja vundamendi.
Kobrastelemselg (Camponotus herculaneus)
Kobrastelemselg on Eesti suurim antsuliik, kes võib kasvada kuni 2cm pikkuseks. Need antsud saavad kindlaks teha, sest nad on mustad, kuid nende selg on punakaspruun. Kobrastelemselg on üks tervitatavaid antsuliike aiapidajate poolt, kuna ta ei kahjusta aia taimi. Need antsud eelistavad pigem magusat toitu ning neid võib leida terrassile tilkunud meest või kodus rikkunud moosi söömas. Nad ehitavad oma pesad metsade ja põlismetsade all olevates puuta mingatesse aukudesse ja kaartele.
Tuhatjalgne (Myrmica rubra)
Tuhatjalgne on tavaline Eesti antsuliik, mida leidub kõige sagedamini niitudel ja aasadel. Need on väikesed mustjad antsud, kellel on hästi kumerad sabad. Nad ehitavad oma majad pinnasesse ning eelistavad süüa lillede õisi. Tuhatjalgseid eristavad teistest antsudest nende vormitud põskedest, käsilabast ja nende kumerusest.
Lisaks neile on Eestis ka teisi antsuliike nagu rohumardikas (Prenolepis nitens), kogumisants (Tetramorium caespitum) ja paljud teised. Samuti tasub märkida, et antsude kogukäitumine on sageli koordineeritud ja tihedalt seotud nende instinktide ja organitega. Näiteks ei saa paljud antsuliigid elada ilma putukate elu toetavate sümbiootiliste bakteriteta, kes elavad nende seedetraktis.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on Eestis mitmeid erinevaid antsuliike, kuid eelnevates alapeatükkides nimekirjeldatud liigid on meie riigis kõige tavalisemad. Nagu näete, on neil antud liikidel erinevad omadused ja vastandid. Seetõttu on oluline eristada ühte liiki teisest ja teada, kuidas nende käitumist ja eluviisi mõjutada, eriti oluline on see aednikel, põllumeestel ja teistel, kes peavad toitma, kasvatama ja hooldama oma vara. Sarnaselt sellele, kuidas me ei saaks elada ilma putukateta, ei saa ka paljud putukad elada ilma antsudeta. Nad on asendamatud, hoolimata sellest, kui väikesed ja häirivad nad võivad tunduda.