Persona finantsides raskustes saab Estonias elatishüvitist, kui ta ei suuda oma lastele rahalist toetust tagada. Sageli võib lahutuse või lapse sünni tõttu tekkida vajadus elatise järele. Mis on elatis? Kui palju tuleb maksta? Mis juhtub, kui ei maksa elatist? Need küsimused on paljude jaoks olulised, mistõttu selles artiklis käsitleme üksikasjalikult elatishüvitist ja sellega seotud teemasid.
Mis on elatis?
Elatishüvitis on rahaline toetus, mida üks vanem või hooldaja tagab lapsele, kes ei ela nendega koos. See hüvitis hõlmab lapse toitlustamist, riietamist, hariduse tagamist ja muid laste vajadusi. See annab lapsele parema elukvaliteedi ja tagab, et tal on võrreldav elustandard nagu tema vanematel. Kui üks vanem ei saa ise lapsega koos elada ja täita tema vajadusi, peab ta hüvitama lapse igakülgsed kulud.
Kuidas määratakse elatis?
Eestis määratakse elatis summa, mida üks vanem peab teisele maksma vastavalt sellele, kui suured on vanemate sissetulekud ja kulud ning kui palju aega laps veedab iga vanemaga. Elatis määratakse kokkuleppel vanemate vahel või kohtu kaudu, kui vanemad ei suuda omavahel kokkuleppele jõuda. Valitsus on kehtestanud miinimumnõuded, mida vanemad peavad järgima, kuid võivad kokku leppida ka suuremas summas.
Elatise suurus sõltub vanema sissetulekutest ja kuludest, sealhulgas kohustuslikust sotsiaalmaksust. Kui vanemal on teisi täiskasvanuid, keda ta peab ülal pidama, siis on elatise suurus väiksem, kuna vanem peab tagama teiste kulutuste rahastamise ka. Tavaliselt ei tohiks elatis olla suurem kui 30% vanema sissetulekust, kuid see sõltub konkreetsest olukorrast. Elatise suurus tuleb ümber vaadata, kui vanema sissetulek muutub.
Mis juhtub, kui vanem ei maksa elatist?
Kui vanem ei maksa elatist, on kohus või inkassofirma viis, kuidas sundida teda maksma või isegi deklareerima, et vanem ei suuda endale niisugust maksekoormust lubada. Kui vanem jääb võlgu üle kolme kuu ilma mõjuva põhjuseta, võib kohtu kaudu elatisnõuet suurendada, mis muudab koguvõla veelgi kulukamaks. Lisaks võib vanemale jätta teda vajalikest toetustest ilma, kui ta ei maksa elatist.
Milliseid tulusid peetakse arvesse elatise määramisel?
Elatisi määravad kohus, vanemale või hooldajale sobiv summa, mis võetakse arvesse eri tüüpi sissetulekutest. Tavaliselt on need:
• Palgatulu ja muud sissetulekud.
• Tootustulu
• Elatisabi ja toetussummad
• Pensionid
• Elukindlustus ja sotsiaalhoolekanne
• Vara ja investeeringutulu
Kuidas määratakse elatise suurus?
Elatise määr määratakse iga vanema sissetuleku, kulutuste ja aja põhjal, mida laps veedab nendega veedab. Iga olukorra jaoks on olemas erinevalt suuruse elatuse arvutamise valem. Kogusumma leidmiseks tuleb vanema tulult maha lahutada sotsiaalmaks ja muud kohustuslikud makseõigused, seejärel jagada saadud summa proportsionaalselt kombinatsioonist saadud aja ja kuludega.
Millist mõju on ema ja isa sissetulekud elatise hüvitisele?
Lapse elatise hüvitised sõltuvad otseselt sissetulekutasemest, sest see kajastab nii vanema panust lapse igapäevaellu kui ka kulutusi. Vanem, kelle sissetulek on madalam, on kohustatud vähem panustama kui teine vanem, kelle sissetulek on oluliselt kõrgem. Elatise summa määratakse nii vanemate sissetulekute kui ka nende kulutuste põhjal. See tähendab, et vanemad peavad esitama tõendeid nende sissetulekute kohta.
Kas vanemad võivad kokkuleppele jõuda elatishüvitise osas?
Vanemad saavad omavahel kokku leppida elatishüvitise suuruse osas. Kui vanemad suudavad selles küsimuses omavahel kokku leppida, saavad nad sõlmida lepingu, mida kinnitab kohtunik. Kui nad ei suuda omavahel kokku leppida, siis tuleb üks pooltest pöörduda kohtusse. Kohus saab määrata, kui palju peaks hüvitist saama.
Mis on elatishüvitise seadused Eestis?
Elatishüvitiste seadused reguleerivad, kuidas vanemad peavad elatishüvitist maksma. Eestis kehtivad erisused vähem kui 15-aastaste laste ravanemate poolt tasutava elatisesumma osas ning hüvitise suuruse jaoks teisi kriteeriume, nagu vanemate majanduslikud sobivus, kulutused ja lapsendatud lapse elatis.
Kas elatishüvitist on võimalik muuta?
Elatishüvitist on võimalik muuta, kui vanemate olukord muutub. Näiteks kui vanema sissetulek suureneb või väheneb, kui üks vanematest kolib erinevasse piirkonda või kui laps nõuab teistsuguseid kulutusi. Samuti saab elatise suurust muuta, kui lapse hooldusseadme olukord muutub, näiteks kui laps kolib ühe vanema käest teise kätte.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et elatis on rahaline toetus, mis tagab lapse igapäevaelu, hariduse ja muude vajaduste rahastamise. Elatishüvitise summa määratakse vanemate sissetulekute, kulude ja lapsega veedetud aja alusel ning see on kokkuleppe alusel või kohus määrab. Elatishüvitise maksmata jätmise korral võivad olla seaduslikud tagajärjed. Kui vanemad ei suuda omavahel kokkuleppele jõuda, võib kohus määrata elatispõhise elatisnõude summa.