Mis on autism?
Autism ehk autistlik spektrihäire (ASH) on neurobioloogiline arenguhäire, mida iseloomustab sotsiaalsete- ja sidevõimete häire, käitumise stereotüüpsus, huvid ja tegevused kitsas valdkonnas ning tundlikkus sensoorsele stiimulile, sealhulgas heli, valgus, maitse ja lõhn, võivad olla liiga intensiivsed.
Autismi sümptomid ilmnevad sageli juba varases lapseeas, üldjuhul esimese kahe eluaasta jooksul. Lapse arengus võib täheldada viivitusi, näiteks ei pööra laps tähelepanu oma vanematele, ei naerata talle tuttava inimese peale ega otsi oma vanemate suhtlust. Üldiselt esineb autismi poiste rohkem kui tüdrukutel, kuid üha enam enamik teadlasi võtab kasutusele hinnangu 1:1, sest ASH avaldub tõenäoliselt kaugelt rohkematel tüdrukutel ja naistel, kui seni arvatud.
Kuigi täpne autismi põhjus ei ole veel täielikult teada, on paljud uuringud viimastel aastatel toonud uusi teadmisi selle kohta, et autistlike laste ajus on teatud erinevused. Uuringud on näidanud, et autismi diagnoosiga inimestel on aju valgeaine muutunud. See võib seletada, miks autistlikud inimesed näivad olevat rohkem keskendunud üksikutele elementidele, selle asemel, et keskenduda tervikule.
Sageli kaasnevad autistliku spektrihäirega ka teised tervisehäired, näiteks ülitundlikkus, ärevus, emotsionaalne käitumine, motoorsed häired ja unehäired. Tähelepanuväärne on see, et mitte kõik autistlikud lapsed ei näita väljapoole mingeid sümptomeid, mis võivad neid eristada teistest lastest. Seetõttu võib autismi diagnoosimine olla keeruline, kuid on oluline alustada diagnoosimist võimalikult varakult, et last saaks kohe õige raviga aidata.
Autismi ravimine on keeruline, sest selle põhjus ei ole täiesti teada ja igal lapse üksikul patsiendil on erinevad vajadused. Siiski on varajane sekkumine oluline, et tegeleda autismi erinevate sümptomitega, parandada oskusi, mis aitavad lapse suhelda teiste lastega, ning vähendada ohtu, et laps kannatab tulevikus depressioonide või ärevuse käes.
Üks oluline ravi on kognitiiv-käitumuslik teraapia. See ravi tüüp aitab autistlikul inimesel oma käitumist paremini mõista ja kohandada. Igal juhul on oluline rõhutada, et autistlikud inimesed vajavad erilist tähelepanu oma ööpäevarütmi jälgimisel ja õige toitumise tagamisel.
Kokkuvõttes võib öelda, et autism on neurobioloogiline arenguhäire, mis avaldub tavaliselt juba varases keskkonnas. Üldiselt võib autismiga lastel esineda sotsiaalsete- ja sidevõimetega seotud häireid ning seksomnia ja sensibilisatsiooni häireid. Kuna autistlikud inimesed võivad olla erinevad, on oluline varajane diagnoosimine ja õige sekkumine. Kognitiiv-käitumuslik teraapia võib olla tõhus ravi. Autistlikud lapsed vajavad erilist tähelepanu oma ööpäevarütmi jälgimisel ja õige toitumise tagamisel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et autismiga lapse kasvatamine on keeruline ülesanne, kuid see pole võimatu. Oluline on rääkida lapse õpetajate ja spetsialistidega, et saaksime oma last aidata ja neid parimal viisil toetada.