Miks on merevesi soolane
Igal aastal külastavad miljonid inimesed mereääri, et nautida päikest, merd ja soolast vett. Paljude jaoks on merevesi võib-olla lihtsalt vesi, kuid teadlaste jaoks on merevesi tõeline aare. Miks on merevesi soolane? Sellele küsimusele vastuse leidmine võib aidata meil mõista mere bioloogilist mitmekesisust ja elutähtsat rolli meie planeedil.
Selleks, et mõista, miks merevesi on soolane, peame alustama veeringe põhitõdedest. Maa pinnal olev vesi aurustub päikesevalguse mõjul, koguneb pilvedesse ja langeb tagasi maapinnale sademena. Kui see sadu on toimunud mägedes või kaljudes, voolab vesi allikatega alla ja moodustab jõgesid ja järvi. Kuid paljud jõed jõuavad lõpuks ookeani.
Ookean on suurim veekogu Maa peal. See katkestab vee vereringe, mis toimub maismaal. Kuid merevesi ei ole oma olemuselt samasugune kui magevesi. Merevesi sisaldab palju sooli ja mineraale.
Peamine põhjus, miks merevesi on soolane, on see, et merre voolab palju soolast vett. Merevesi on umbes 3,5% soolane võrra. See tähendab, et 1000 grammi merevee kohta on umbes 35 grammi soola.
Kuid kust selle soola tuleb? Peamine allikas on mägijoonte jõed ja vulkaanilised kivimid. Need allikad toovad merre palju lahustunud mineraale. Kõige sagedasemad neist on naatrium ja kloor. Need ühendid moodustavad naatriumkloriidi, mida me teame kui lauasoola.
Merevee eripäraks on selle soolsus ja mineraalide koostis. Merevee soolsust mõõdetakse tavaliselt ühikus PSU (praktilised soolsusühikud) või ppt (parts per thousand). Tavaliselt ulatub merevee soolsus vahemikus 32 kuni 37 PSU või 3,2 kuni 3,7%. See tähendab, et merevee soolsus on palju kõrgem kui mageveel, mille soolsus ulatub kuni 0,1%.
Merevee soolsusel on mitmeid tagajärgi. Kõige ilmsem tagajärg on see, et merevesi maitses soolane. See tähendab, et kui alla neelata palju meresoola, tekib janu ja keha hakkab vajama vett. Merevesi on ka palju raskem kui magevesi, mis tähendab, et ujumine on palju lihtsam ja inimesed saavad vees püsida ilma palju pingutamata.
Merevesi on ka elupaigaks paljudele erinevatele liikidele. Kuna merevesi on soolane, võib see olla eluohtlik liikidele, kes ei talu soolast keskkonda. Kuid paljudele liikidele on merevesi ideaalne keskkond. Merevee soolsus tagab mereorganismidele vajalikud ioonid, nagu naatrium ja kloor.
Merevee soolsusel on ka muud tagajärjed. See mõjutab ookeani laadi. Näiteks tõstab merevee soolsus selle tihedust, mistõttu see kergemini voolab. Merevee soolsus mõjutab ka ookeani kliimat ja mere bioloogilist mitmekesisust.
Kokkuvõtteks, merevesi on soolane peamiselt tänu lahustunud mineraalidele, nagu naatrium ja kloor. Merevee soolsus on palju kõrgem kui mageveel, mis muudab merevee ainulaadseks elupaigaks võimaldades paljudele erinevatele liikidele see sobilik keskkond, kus saada vajalikke aineid. Merevee soolsusel on ka tõsiseid tagajärgi ookeani laadile, kliimale ja bioloogilisele mitmekesisusele üldiselt. Seega on merevee soolsuse olemus ja selle tagajärjed planeedile ja bioloogilisele mitmekesisusele märkimisväärsed.