Kui palju on Eestis metsa
Mets on Eesti jaoks kriitiliselt oluline. Meie riigi kliima on karge ja suurema osa aastast külm, mistõttu on see lopsaka taimestiku kasvamisele väljakutseks. Seetõttu on metsad üks olulisemaid biomahukaid elupaiku, mis pakuvad varju ning annavad põgeniku ainuõigele meie metsloomadele.
Eesti metsad on tuntud oma ilu, hapra ökosüsteemi, pika ajalooga ja tervisliku keskkonnahoiu poolest, kuid kui palju metsa meil siis on?
Mets on Eestis väärtuslik ressurss. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi statistikale, on Eesti metsamaa kogupindala üle 2,3 miljoni hektari, mis moodustab 51,5% kogu Eesti territooriumist. Kogu Eesti poolest on metsamaa osakaal väga kõrge ning see arv näitab tihedat suhet metsa ja meie kui rahva vahel.
Kui aga rääkida puude kogusest, siis on täpsema ülevaate saamiseks tegelikult keeruline kindlat numbrit öelda. Võtame aluseks FSC Eesti andmed: Eesti metsades kasvavad puuliigid jagunevad kaheks – lehtpuud ja okaspuud. Lehtpuu vööndi all on 1,32 miljonit hektarit metsamaad ja okaspuu vööndi all 959 tuhat hektarit ehk kokku 2,3 miljonit hektarit. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu andmeil on ülestöötatavat metsamaad Eestis ca 1,3 miljonit hektarit, kusjuures 62% Eesti metsaressursist on erametsamaadel.
Samas peaks meeles pidama, et statistikad võivad erinevatel aegadel ja allikatest veidi erineda ning seetõttu pole võimalik kindlat numbrit öelda.
Ütleme suuri numbreid armastavatele inimestele, et Eesti metsa elusmass on ligikaudu 600 miljonit tihumeetrit. Sellest saame aimu metsade mahakandmise keerulisusest ja raietööliste seni veel täitmata ametikohtadest.
Kuid kuidas me siis teame, kui palju metsa on liiga palju või liiga vähe? Keskkonnaministeeriumi andmetel peaks Eestis olema kasvav mets, mille brutomaht ületab 424 miljonit tihumeetrit ehk 70% Eesti elusmassist. Viimastel aastatel on metsa juurdekasv olnud suurem kui raiemaht, mis on hea uudis nii meile kui ka loodusele.
Teadlaste sõnul on kasvava metsa kõige parem näitaja puidu netosidumissuutlikkus atmosfäärist pärit süsinikdioksiidiga, mis vähendab kasvuhoonegaaside hulka ja omab seega kasulikku mõju kliimale.
Eesti metsandel on oluline roll ka majanduses. Üle poole metsast kuulub eraomanikele, kes lepivad kokku ostjate ja metsandusettevõtetega, tagades võimaluse raiuda sobivat metsaosa. Metsa teenitakse eurode ja sendidega, mis aitavad meie majandust arendada, kuid metsanduse rahaline väärtus on väikesem kui selle keskkonnaalane kasu.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ehkki täpne arv puude ja metsade koguse kohta Eestis on raske täpselt määratleda, on riigi metsamarv väärtuslik ressurss ja elupaik, millest me oleme uhked. Metsal on positiivne mõju meie kliimale ning ka majandusele ning seda tuleks hoida ja kasutada tasakaalukalt.