Kuidas on tekkinud põlevkivi?
Põlevkivi on Eesti jaoks olnud väga oluline energiaressurss juba aastakümneid. Kuidas on aga tekkinud see meie maa all leiduv kivim? Sellele küsimusele vastamine nõuab keerukate geoloogiliste protsesside mõistmist, mis on toimunud miljoneid aastaid tagasi.
Põlevkivi tekke algus
Põlevkivi tekkeks on mõistlik alustada geoloogilisest ajaloost. Eestimaa ala on läbi aegade olnud liikuv skandinaavia kilbi osa. Miljoneid aastaid tagasi kattusidki skandinaavia ja baltika platvormid omavahel ning tekkisid looduslikud basseinid, mille põhjadele hakkas kogunema orgaanilist päritolu materjal. Nii tekkisidki lagerdunud settelised kihid, millest hiljem sai põlevkivi.
Kui aga täpsemalt rääkida põlevkivi tekke protsessist, siis algas see umbes 450 miljonit aastat tagasi. Sel ajal oli meie piirkond kaetud mereveega ja elasid paljud mereorganismid. Need organismid, nagu vetikad ja mitmesugused loomad, kogunesid merepõhja kihina, moodustades settekihi, millest hiljem sai põlevkivi.
Loomade ja taimede surm
Hukkunud organismide hulgas oli ka suuri vetikaid, mis olid juba sel ajal enamasti samade vetikatega, mida võib leida ka tänapäeval. Vetikate eluiga oli küllaltki lühike, mistõttu need surevad ning seejärel kogunevad merepõhjale. Hukkunud organismide hulgas oli ka palju loomi, kes elasid siinsetes vetes ja meredes.
Need mereloomad ja taimed kogunesid suurtes kogustes settelistesse kihtidesse, kus nad aja jooksul muutusid põlevkiviks. Orgaaniline materjal kogunes otse merepõhja kihina, ning kuna ega meres olles laguneda saanud, siis hakkas toimuma bakterite poolt ligunemine ehk bakteriaalne lagunemine, mis oli piisavalt aeglane protsess. See on ka üks põhjus, miks orgaaniline aines ei jõudnud täielikult laguneda, seega pidurdus ka päriselt biomassi kättesaadavus.
Süsihappegaasi puudus
Orgaanilist materjali hakkas katma setteliste kivimite kiht, kattes seda rohkem ja rohkem. Setteliste kivimite paksenemisel suurenes aluspinnalt tulev surve. Aja jooksul hakkas materjal kivistuma, moodustades põlevkivi. Kuid miks ei läinud see orgaaniline aines lihtsalt hästi lagunemisele kallale?
Sellele on lihtne vastus – seda ei juhtunud, sest põlevkivi tekkimise ajal puudusid oksüdeerivad ained, mida tänapäeval looduses leidub. See tähendab, et põlevkivi tekke ajal puudusid vajalikud protsessid, mis oleksid aidanud orgaanilisel materjalil laguneda täielikult. Seetõttu jäi biomass suuresti säilima.
Põlevkivi tekke lõpp
Põlevkivi tekke protsess lõppes umbes 315 miljonit aastat tagasi, mil tänapäevase Eesti territooriumi kohal oli kuni 100 meetri sügavune soe ja madal meri. Sel ajal tekkisidki sajandite jooksul orgaanilistest setetest muda- ja kruusasegused setted, mille põhjas asuvad kihilised kivimid sisaldavadki põlevkivi.
Kokkuvõte
Kuigi põlevkivi teke protsess on väga pikk, võib seda kokku võtta ühe lausega: põlevkivi on tekkinud orgaanilistest materjalidest, mis kattisid miljoneid aastaid tagasi merepõhjas erinevaid vetikaid ja loomi. Kui organiline materjal kattus settelistega, moodustas see põlevkivi. Kuna sel ajal puudusid oksüdeerivad ained, ei jõudnud orgaaniline aines täielikult laguneda ning jäi suuresti säilima. Lisaks mängis olulist rolli ka aluspinnalt tulev surve, mis kivimite paksenemisel suurenes, tehes põlevkivi tihedamaks. Kõiki neid faktoreid arvesse võttes on meil võimalik mõista, kuidas on tekkinud põlevkivi – looduslikult ja miljoneid aastaid kestnud protsessi tulemusena.