Kuidas on tekkinud kivisüsi
Kivisüsi on üks levinumaid looduslikke kütuseid, mida kasutatakse energiatootmiseks. See on mineraalne kütus, mis saadakse surnud taimede jäänustest, mis ladestusid maapinnale sadu miljoneid aastaid tagasi. Kuidas täpselt see toimis ja millised protsessid viisid kivisöe tekkeni, see on küsimus, mida uurijad on püüdnud juba aastakümneid lahendada.
Kivisöe tekkeprotsessi ajalugu
Kivisöe tekkeprotsess algab surnud taimedega, mis ladestuvad maapinnale. Kui need jäävad pikemaks ajaks mütseelide või muude bakterite käest katmata, hakkavad nad mädanema ja tootma metanooli, süsihappegaasi ja muid gaase. See toimub hapnikuta tingimustes, kuid kui see keskkond jääb piisavalt stabiilseks, võivad gaasid koguneda ja asuda algelisest süsinikust moodustama tahket ainet.
Selle protsessi üks oluline tingimus on surve. Kui surnud taimed jäävad maapinnale pikaks ajaks, kattudes kihtidega, hakkab nende all kasvama ka teine taimestik. See tekitab survet ja soodustab surnud taimede jäänuste all olevate gaaside liitumist. Aja jooksul tekib nii veeldunud süsinik, mis hakkab kristalliseeruma tahkete kristallideks. See materiaalne protsess võib võtta aega miljoneid aastaid, kuid lõpuks jõuame selleni, et surnud taimedest on tekkinud kivisüsi.
Millised on kivisöe omadused?
Kivisöe omadused sõltuvad mitmest tegurist, sealhulgas selle koostisest, vanusest ja süsiniku sisaldusest. Üldiselt on kivisüsi orgaaniline materjal, mis koosneb peamiselt süsinikust, hüdrogeenist, lämmastikust ja väävlist. See sisaldab ka väiksemat kogust hapnikku ja mineraale nagu raud ja kaalium.
Sõltuvalt kivisöe vanusest ja koostisest võib see olla erinevat värvi ja olekus. Nooremad kivisöed on tavaliselt kollakaspruunid või pruunid ning sisaldavad rohkem hapnikku, väävlit ja lämmastikku, samal ajal kui vanemad kivisöed on tumedamad, tihedamad ja sisaldavad vähem hapnikku ja teisi lisandeid.
Kivisöe tähtsus
Kivisüsi on väga oluline energiakandja, mis on kasutatud üle maailma juba sadu aastaid. Seda kasutatakse nii elektritootmises kui ka soojuse tootmiseks ning seda on peetud üheks kõige odavamaks ja lihtsamini kättesaadavaks looduslikuks energiaallikaks.
Kivisöe kasutamine tähendab aga samuti ka põlevkivide tarbimise vähenemist. Põlevkivist võiks saada sama palju energiat kui kivisöest, kuid seda on raskem toota ja sisaldab ka vähem süsinikku. Tänu sellele ei ole kivisöe kasutamine ainult odavam ja keskkonnasõbralikum, vaid võib ka tulevikus olla oluline vastus energianõudlusele.
Kokkuvõte
Kivisöe tekkeprotsess on juba aastaid uurijaid huvitanud ja mitmed teadlaste poolt läbi viidud uuringud on aidanud meil paremini mõista, kuidas kivisüsi muutub taimestikust fossiilseks kütuseks. See protsess võtab aega miljoneid aastaid ja nõuab teatud tingimusi, nagu surve ja hapniku puudumine.
Kivisüsi on tänapäeva maailmas väga oluline energiaallikas, mida kasutatakse laialdaselt üle maailma. Selle kasutamine võib olla ka keskkonnasõbralikum kui mõned teised alternatiivid ning seetõttu on see võib-olla ka tulevikus oluline vastus energianõudlusele.