Mis on palavik?
Palavik on kehatemperatuuri tõus, mis on organismi vastus infektsioonile või põletikulisele protsessile. Palavik ei ole haigus, vaid pigem sümptom ümbritseva keskkonna ja organismi vahelisest vastasmõjust. Palavik on immuunsussüsteemi reaktsioon stressile või välisagendikoormusele.
Inimkeha normaalne temperatuur on tavaliselt vahemikus 36,1–37,8 ℃. Kui temperatuur tõuseb üle keha normaalse taseme, võib esineda palavik. Palaviku põhjused võivad olla erinevad, näiteks haigus, infektsioonid, stress ja allergiad. Kui palavik kestab pikka aega või seda on raske kontrollida, võib see olla märk tõsisemast terviseprobleemist.
Palaviku põhjused
Palavik võib ilmneda erinevatel põhjustel, mõned neist on järgmised:
Infektsioonid – Infektsioonid, nagu nohu, gripp, sinusiit, bronhiit ja kopsupõletik, põhjustavad sageli palavikku. Need infektsioonid võivad olla põhjustatud mikroobidest, nagu bakterid, seened ja viirused.
Põletikulised haigused – üleaktiivne immuunsüsteem, mis põhjustab põletikulisi haigusi, nagu reumatoidartriit ja lupus, võib põhjustada palavikku.
Ravimid – mõned ravimid võivad samuti palavikku põhjustada. Näiteks mõned antibiootikumid, epilepsiavastased ained, valuvaigistid või vaktsiinid.
Hambaprobleemid – Hambaprobleemid võivad samuti põhjustada palavikku. Näiteks kui on probleeme igemetega või on hambapõletik.
Emotsionaalne stress – Emotsionaalne stress ja ärevus võivad põhjustada kehatemperatuuri tõusu organis.
Allergiad – Allergiad võivad samuti põhjustada palavikku. Kui keha puutub kokku allergeeniga (näiteks putuka hammustus, õietolm, tolmulesta), võib see tekitada immuunvastuse ja kehatemperatuuri tõusu.
Trauma – Traumad, nagu venitus, verevalum või luumurd, võivad samuti põhjustada kehatemperatuuri tõusu.
Vähk – Vähktõbi võib samuti põhjustada palavikku. Kui vähkkasvaja põhjustab põletikku, võib see viia kehatemperatuuri tõusuni.
Palaviku sümptomid
Palavikku saab tuvastada järgmiste sümptomite järgi:
Kehatemperatuuri tõus – normaalsest kõrgemale;
Külmavärinad – külmavärinad võivad esineda, kuna keha püüab temperatuuri tõusu tasakaalustada;
Higistamine – keha higistab, et eemaldada kehast soojus;
Kiire südametegevus – keha reageerib stressile ja infektsioonidele kiirema südametegevusega;
Peavalu ja lihasvalu – palavikuline seisund võib põhjustada peavalu ja lihasvalu;
Kõrgenenud vererõhk – palavikuline seisund võib põhjustada kõrgenenud vererõhku.
Palaviku diagnoosimine ja ravi
Palaviku diagnoosimine ja ravi sõltub palaviku põhjusest. Enamikul juhtudel võib palavik mööduda mõne päeva pärast iseenesest ilma ravita. Siiski on ka erandeid olukorra puhul, kus ravi on vajalik.
Kui palaviku põhjuseks on infektsioon või põletikuline haigus, võib arst määrata ravimeid, mis aitavad organismil haigusest taastuda. Näiteks võivad bakteriaalsete infektsioonide puhul määrata antibiootikume, allergia korral antiallergeenid ja palaviku alandamiseks kasutada ravimeid nagu paratsetamool. Kui palaviku põhjuseks on stress, võib püüda stressi vähendada.
Lisaks võib palaviku ajal kaaluda ka muid ravivõimalusi, nagu vedelikud ja puhkamine, et aidata kehal terveneda. Palaviku raskusastme saab sageli leevendada külma kompressi abil, mis aitab alandada palavikku.
Palaviku ennetamine
Kuna palavik on sümptom, mis viitab terviseprobleemidele, on ennetamine oluline. Infektsioonide puhul tuleks hoiduda haigete inimeste lähedusest ja korralikult käsi pesta. Niipea kui ilmnevad esimesed haigusnähud, tuleks võtta meetmeid nende leevendamiseks.
Oluline on ka tervislik toitumine, jooma piisavalt vett ja vältida stressirohkeid olukordi. Tervislike eluviiside, nagu treening ja piisava puhkamise, rakendamine võib aidata vältida terviseprobleeme ja seeläbi ka palavikku.
Järeldus
Kokkuvõttes on palavik kehatemperatuuri tõus, mis on immuunsussüsteemi reaktsioon infektsioonidele või põletikulistele protsessidele. Palavik ei ole haigus ise, vaid sümptom. Palaviku põhjused võivad olla mitmesugused ja ravi sõltub palaviku põhjusest. Tervislike eluviiside rakendamine aitab ennetada palavikut ja terviseprobleeme üldiselt.