Mis on orkaan: Kõik, mida pead sellest teadma
Orkaan on erakordselt võimas loodusnähtus, mis võib laastata kogu linna või isegi terve riigi. Selles artiklis arutleme selle üle, mis on orkaan, kuidas see tekib, millised on selle mõjud, millised on orkaani raskusastmed, kuidas neid määratakse ja kuidas valmistuda orkaaniks kõige paremini. See artikkel sisaldab palju kasulikku ja omatehtud teavet, et aidata teil mõista orkaanide olemust ning hoida end ja oma lähedasi ohutuna.
Mis täpselt on orkaan?
Orkaan on tõsine troopiline tsüklon, mis on piisavalt võimas, et põhjustada tohutut kahju linna- või riigi piirkonnas. Orkaanid tekivad peamiselt troopilises piirkonnas, sealhulgas Atlandi ookeani, Vaikse ookeani ja India ookeani kohal. Kuigi sageli nimetatakse orkaani lihtsalt tormiks, on tegelikult tegemist hoopis võimsama ilmastikunähtusega.
Kuidas tekib orkaan?
Orkaanid sünnivad soojas vees, mis on peab olema vähemalt 26 kraadi Celsiuse järgi, või kõrgem – sest ainult selles temperatuuri vahemikus vesi piisavalt soe, et tõusta atmosfääri. Kui soe veepind ja jahe ülemine õhk kohtuvad, moodustub torm. Peale järjepideva soojuse all kannatamise tõmbab soojus niiskuse ookeanist ülespoole. Seda kolde saab nimetada soojaõhumassiks, mis paikneb madalamal kui ümbritsevad külmemad õhumassid.
Kui õhumassid on piisavalt kuumad, tõusevad need atmosfääris ja hakkavad jahutama. Selle protsessi käigus moodustuvad pilved, mis ulatuvad üles ja läbivad mis tahes temperatuuri kihi, mis on madalam kui nende veeaurusisaldus. Need pilved moodustavad pea tuule kiirusest, kuid see ei ole veel orkaan, kuna torm võib kujuneda ükskõik millisel temperatuuril. Selleks, et tormist saaks orkaan, peab tuule kiirus olema teatud kiirusel, mis tähendab, et see peab olema vähemalt 119 kilomeetrit tunnis.
Millised on orkaani mõjud?
Orkaan võib kaasa tuua kohutavaid tagajärgi. Üks suuremaid probleeme, mida orkaanid kaasa toovad, on tormi põhjustatud üleujutused. Kui tugevad tuuled koos tormiliste meredega tabavad rannajoont, siis võib see kaldale uhtuda tohutul hulgal vett, mis võib tekitada hirmsat kahju. Lisaks üleujutustele võivad kõrge tuule kiirus, kangekaelad ja liikuvad objektid põhjustada ka hoonete hävingut.
Millised on orkaani raskusastmed?
Orkaanide raskusastmeid mõõdetakse Saffir-Simpsoni orkaaniskaala järgi. See skaala hindab orkaane viiepalliskaalal, mis ulatub 1-st kuni 5-ni. Orkaan, mille raskusaste on 1, tähendab seda, et tuulekiirus on vahemikus 119–153 kilomeetrit tunnis. Raskusaste 2 tähendab tuulekiirus vahemikus 154–177 kilomeetrit tunnis, raskusaste 3 on kiirusega 178–208 kilomeetrit tunnis, raskusaste 4 on kiirusega 209–251 kilomeetrit tunnis ja raskusaste 5 on kiirusega üle 251 kilomeetrit tunnis.
Kuidas valmistuda orkaaniks?
Orkaaniks valmistumine algab varakult. Kui oled teadlik, et orkaan on teel sinu suunas, siis hakka kohe oma vara ja majajuurde valmistuma. Võib olla mõistlik evakueeruda mõnes kindlaksmääratud kohas, kuid kui see pole võimalik, siis valmista oma kodu ette tormiks. Üks võimalus on kinnitada oma aknad, et vältida nende purunemist tugeva tuule survet kummutades ning vältida ka lahtiste esemete väljas jätmist, mis võiksid tormi tõttu mööda lende lendama hakata.
Orkaanid on ohtlikud, kuid kui valmistuda neid õigesti, siis võib seda teha ohutult. Ole kindel, et sul on oma plaani, et hoida ennast ja oma pereliikmeid ohutuna tormi eest.
Kokkuvõte
Orkaan on troopiline tsüklon, mis võib põhjustada tohutut kahju. Orkaani tugevus sõltub tuule kiirusest, mida mõõdetakse Saffir-Simpsoni skaala järgi. Orkaani mõju võib olla tormist või üleujutustest tingitud kahju koos hoonete hävimisega. Orkaanide vastu saab valmistuda läbi akende kinnitamise ja lahtiselt väljas olevate objektide kinnitamise lisaks ka edukalt töötava evakueerimise plaani läbiviimisega.