Mis toimub Ukrainas: Sügavama ülevaate saamiseks
Ukraina on viimastel aastatel olnud sündmuste keskmes. Selle idanaabri Venemaaga seotud konflikt on kestnud juba mõnda aega ning tundub, et seda pole lähitulevikus lahendust oodata. Selle artikli eesmärk on anda lugejale sügavam ülevaade Ukraina olukorrast, seda eriti lääne vaatepunktist.
Ajaloost tulenevad pinged Ukraina ja Venemaa vahel
Ukraina pärast iseseisvumist 1991. aastal jääb nende ja Venemaa vaheline suhe tihti keeruliseks. Ukraina ja Venemaa suhtluse kahanemine oli märgatav juba aastal 2004, kui Ukraina presidendiks saab Viktor Juštšenko. Juštšenko oli Euroopalikult meelestatud ning püüdis võidelda korruptsiooni vastu. Tema ametiajal liikus Ukraina järjest enam Euroopa suundadesse, misjärel Venemaa hakkas suhtlema Ukrainaga pigem külmalt.
2014. aasta Krimmi anneksioon
Pöördepunkt intensiivses suhtluste kahanemises oli 2014. aasta, mil Venemaa annekteeris Krimmi poolsaare. Seejärel tükkis Venemaale ka Ukraina Ida osa, mis koosnes eelkõige Venemaa toetavatest separatistlikest piirkondadest. Need kohad on tänaseni Ukraina enda kontrolli all, mis toob kaasa ka üsna vägivaldse konflikti.
Maailm on seisukohal
Peaaegu kogu maailm toetab Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Lisaks Ukrainale toetavad Ukrainat nii Euroopa Liit kui ka NATO liikmed ja tihedad liitlased. Siinkohal on märkimisväärne, et Venemaa tükid võetakse vastu kaasanud arutlusteema kõige olulisemate spetsialistide seas. Seda eriti Euroopa Liidus, kus arvatakse, et selline tükkimine mõjutab paratamatult maailmakorraldust.
Eesti seisukoht
Eesti on juba aastaid Ukraina toetava välispoliitika toetaja. Meie maa on ÜRO Tootmisele ja Demokraatiale orienteeritud. Meie seisukohast tulenevalt ei tohi meie vaatlejatel olla võimalust kaitsta vaid inimõigusi õõnestavaid ja maailmarežiimi tulistavaid sektsioone. Sellest ka meie toetus Ukraina sõjalisele abistamisele.
Kas Ukraina konfliktile on lahendust?
Kuigi viimasel ajal näib Venemaaga diplomaatilises suhtluses olevat teatud graafik, jäävad Ukraina territooriumi tükid endiselt suureks erimeelsuseks. Selle tulemusena pole oodata tingimusi, et Ukraina ja Venemaa suhted muutuksid traditsiooniliselt sõbralikeks.
Lõpetuseks
Ukrainas asetleidvad doktriinid ja vahetused on mõjutanud ka meie kodumaa Eesti majanduslikku ja rahandustegevust. Seepärast on oluline jälgida piirkonnas toimuvaid sündmusi. Meie maa toetab jätkuvalt Ukrainat, olles teadlik ka sellest, millist mõju see avaldab meie enda saavutustele ja väljavaadetele.
Kokkuvõte
Ukraina on läbi aegade olnud põllumajandusmaa. Tänapäeval on Ukraina aga muutumas tehnoloogiasõbralikuks, olles Euroopa Liidu ja maailma tehnoloogiaettevõtete jaoks atraktiivne turuvõimalus. Siiski on Ukraina territoorium väga pingeline ja alati üks keelatud muutustest. Kuid on ilmne, et Ukraina suveräänsus ja terviklikkus peavad olema tagatud igal asjaolul.