Mis on käsundusleping: Põhjalik juhend
Käsundusleping on lepinguline suhe kahe osapoole vahel, mille eesmärk on anda üks osapool teisele ülesandeid täitmiseks. Käsundus ehk võlaõiguslik leping on Eesti seaduste järgi üks tähtsamaid lepinguliike. See on eriti levinud juhtudel, kus on vaja välja töötada mingi spetsiifiline toode või teenus.
Käsunduslepingu puhul on tähtis kokkuleutud tulemus, mitte protsessi üksikasjalikud etapid. Näiteks kui inimene saadab kleidi veepuhastusse, ei ole oluline, kuidas puhastus edeneb. Oluline on saada tagasi puhas kleit. Käsundusleping on ülesandepõhine, mis tähendab, et ülesanne on kõige olulisem osa lepingust.
Käsunduslepingu kaks osapoolt on käsundaja ja käsundusvõtja. Käsundaja (teine osapool) annab käsundusvõtjale (esimene osapool) ülesandeid, mida tuleb täita. Näiteks saab arhitekti käsundaja paluda käsundusvõtjal ehitada maja vastavalt esitatud plaanidele. Kui käsundusvõtja on saavutanud oma töö tulemuse, peab ta esitama oma arve käsundajale ja talle tähtaegselt arve eest tasuma.
Käsundusleping – kuidas see töötab?
Käsunduslepingu sõlmimine algab kokkuleppe sõlmimisest käsundusvõtja ja käsundaja vahel. Kokkuleppe sõlmimisel määratlevad mõlemad osapooled täpselt ülesanded ning lepivad kokku, millised on täitmise tähtajad ja maksekorrad. Juhul, kui rakendatavad standardid või kohalikud eeskirjad on asjaomase ülesande täitmisel otsustava tähtsusega, peaksid mõlemad pooled olema kursis nende standarditega ning täitma neid.
Oluline on siinkohal rõhutada, et käsunduslepingu puhul ei ole käsundaja ja käsundusvõtja vahel töösuhe, mille puhul käsundusvõtjal on tööandja jaoks kindlad kohustused. Kui käsundusvõtja ei täida lepingus määratletud ülesandeid, saab käsundaja keelduda temale edasiste käsundite andmisest.
Käsunduslepingu seaduslikud nõuded
Käsunduslepingul on kindlad seaduslikud nõuded, mida tuleb järgida. Käsundusleping peab olema kirjalik ning sellel peavad olema kindlasti järgmised elemendid:
Nimed ja kontaktandmed: Käsundaja ja käsundusvõtja nimed, kontaktandmed ja registrikoodid tuleb kindlasti ära märkida.
Ülesanded: Ülesanded, mida käsundusvõtja peab täitma, peab kirjeldama üksikasjalikult ja täpselt.
Tasu: Tasu, mida käsundusvõtja saab ülesande täitmise eest, tuleb kindlaks määrata.
Tööskeem: Käsunduslepingu üksikasjalikus tööskeemis kirjeldatakse üksikasjalikult ja punktipealt, mida täpselt peab käsundusvõtja tegema.
Käsunduslepingu eelised
Käsundusleping on paljudele ettevõtetele ideaalne. See võimaldab neidel anda edasi oma ülesandeid ja hankida valmis tooteid või teenuseid ilma tööjõukulusid kandmata. Käsunduslepingul on järgmised eelised:
Täpne ja konkreetne: Käsundusleping sisaldab täpset kirjeldust selle kohta, mida käsundusvõtja täpselt tegema peab. See tagab täpse ja konkreetse toote või teenuse loomise.
Etairendi abil hõlpsam jälgida: Käsunduslepingu abil suudab käsundusvõtja võtta vastu tellimusi ja saada nende eest tasu edasi ka mehhanismide abil, mille kaudu ülevaate oma tehingutega seoses on lihtsam saavutada.
Kuldreegel: Käsunduslepingu puhul on mõlemad pooled rahul ning kliendid saavad hõlpsamalt valmistatud tooteid või teenuseid.
Kokkuvõte
Kokkuvõtvalt, käsundusleping on lepinguline suhe kahe osapoole vahel, mille eesmärk on anda üks osapool teisele ülesandeid täitmiseks. Käsundusleping on ülesandepõhine, mis tähendab, et ülesanne on kõige olulisem osa lepingust. Käsunduslepingu sõlmimisel määratlevad mõlemad osapooled täpselt ülesanded ning lepivad kokku, millised on täitmise tähtajad ja maksekorrad. Käsunduslepingul on kindlad seaduslikud nõuded, mida tuleb järgida, ja käsunduslepingu püüdlemine on paljudele ettevõtetele ideaalne.