Mis On Komeet: Kõik Mis Sulle Vaja Teada
Komeet on taevas särav objekt, mis on tuttav enamikule inimestele. Kuid kui paljud teist tegelikult teavad komeedist midagi enamat, peale selle, et see meie taevas särab? Käesolevas artiklis uurime me komeeti lähemalt, uurime selle päritolu, koosseisu ja liikumist.
Mis on komeet?
Komeet on päikesesüsteemi väike taevakeha, mida iseloomustab tuhm sära ja saba moodustumine, kui see läbib päikese lähedalt oma ellipsi. Komeetide päritolu on väga erinev, enamik neist pärinevad Kuiperi vööndist ja Oorti pilvest. Komeedid koosnevad peamiselt jääd, põlevkivisüsi ja kivimist ning neil võib olla läbimõõt kuni mõnisada kilomeetrit.
Kuidas komeet moodustub?
Komeetide moodustumine on päikesesüsteemi loomise protsessi üks olulisemaid osi. Esialgu tuleb selgitada, et komeeti peetakse varasemate aastate vaatlejate kirjelduste põhjal hoopis “likvideeritud” komeediks (või eksaimuga, kuna selle nime alla liigitati ka pisemad objektid, kuid eksaimudeks, näiteks asteroidideks ja iridiumiks võite teistidefineeritud olla ka varem nimetatud leekide, näiteks valgusvihkude või explodest nagu novad ja supernoovad), kuna ta on materjali kaotanud ja ei sarnane selle tõttu isegi mitte varasemaga. Kuidas moodustub komeet järgnevalt!
Komeedid moodustuvad jääkummuli koosseisus pärast päikesesüsteemi sünnimomendi – nn akretsioonifaasi lõppu. Sel ajal tekkisid planetaalsed tuumad, mis seitsmenda planeetlasena pärast Päikest sai meie Maailm ise. Tuumades asunud materjal kadus planeetide-pinna hotaasisundides kiirelt, kuid mitte kogu materjal. Osad instabiilsed ühendid, nagu vesinik, heelium, metaan, ammoniaak, vesi ja karbonaat kritiseerisid, st konverteerisid keras klaaspalliks raskustega. See pani tuumad jäätuma ja kaitsva kihi ümber saama.
Erinevate keemiliste reaktsioonide toimel hakkasid tuumad kasvama ja võtsid kaasa rohkem tahkeid osakesi. Kui komeedid olid piisavalt suured, hakkasid nende sisemuses toimuma erinevad protsessid, nagu külmumine ja gaaside vabastamine kometide pinnale. Kuidas tekib komeedile saba? Kui komeet liigub Päikese lähedal, hakkavad selle pinnalt vabanenud gaasid moodustama pilve, mis hajutab Päikesest tulevat valgust ja muudab komeedi nähtavamaks. See pilv moodustab ümber komeedi saba, mis võib olla kuni miljoneid kilomeetreid pikk.
Kuidas komeet liigub?
Komeedi liikumine on keeruline protsess, mida mõjutavad paljud tegurid. Kui komeet on meie päikesesüsteemi kõige kaugemas punktis, siis ta liigub aeglaselt Päikese suunas, kuid kui see jõuab päikese lähedale, kiireneb tema liikumine, sest Päikese gravitatsioon tõmbab teda oma poole. Komeedid võivad liigelda ka teiste planeetide läheduses, mis võivad mõjutada nende liikumisteed.
Komeedid on põnevad ja mõistatuslikud taevakehad, mida on uuritud juba aastasadu. Nende päritolu, koosseis ja liikumine pakuvad endiselt teadlastele ja astronoomidele palju huvi, kuid me teame juba palju nende kohta. Nüüd, kui tead olete komeetidest teadlikumad, jälgige suure huviga taevas säravat komeeti.