Mis On Kaamos – Eesti Talvepäikesepaiste
Kaamos on üks huvitavamaid ja eripalgelisemaid Eesti looduse nähtusi. See on aeg, mil päike ei taha mõnedes piirkondades enam taevalaotust valgustada, mistõttu on päevad lühikesed ning ööd pimedad. Kaamos kestab umbes poolteist kuud ning pakub looduse hindajatele palju nägemisväärsusi ja elamusi. See artikkel tutvustab lähedalt, mis on kaamos ning millised on selle mõjud ja eripärad.
Mis on kaamos?
Kõige lihtsamalt öeldes on kaamos tulemus pööripäikese suunast Põhjapoolkera kaare tipus. Kuna Põhjapoolus on Maalt üks pikka tunneli kujuga sihtmärke, siis päike valgustab osa puud ilma sihtmärgita. Täpsemalt tähendab kaamos talvist aega, mil päike tõuseb vaevalt üle horisondi või peidab end pilvede taha. See toimub niiskes ja jahedas kliimas ning on tavaliselt seotud polaarjoonega. Eestis kestab kaamos kuskil alates novembri keskpaigast kuni veebruari lõpuni.
Kaamos Eestis
Kolmandik Eestist asub kaamose piirkonnas. Eriti mõjutavad seda Eestis määratluslikud inimtühjad saared ja rannikuala. Siin peatuvad paariks tunniks päevavalguses, mis ei paku päikeseenergiat, kudded ning inimesed kooklevad himulikult looduse iluga, otsides igast asendist hoopis teistlaadset valguse olmeruumi. Lisaks Eestile esineb kaamos veel teisteski põhjapoolkera riikides, kus inimesed tajuvad tavalisest pimedamat ja külmemat aastaaega.
Kaamose mõjud inimesele
Kaamos võib mõjutada inimeste igapäevaelu, seades neile võitluse valguse puudumisega. Suurem osa inimesi tunneb, et nende vaimne tervis on aasta külmima ja pimedama perioodi ajal vähemalt veidi kahjustatud. Sage on näha aja kasutamist päikesevalguse eest põgenemise kartuses, eriti kui sellist valgust maksab anekdoote kohaselt palju. Paljud inimesed kasutavad oma päevade valgusvajaduste täitmiseks kunstlikku valgustust, mida nad kasutavad ka tööl viibides.
Kaamose keerukus
Kaamose ajal on päeva- ja ööpäevad Eestis vaheldumisi säravad ning kümneid tuhandeid filtreid peavad valguse istutama ja manipuleerima, et pakkuda piisavat valgust, nägemust ja mõnu. Tegin selle arutelu alguses märkuse, et kaamos on erinevates kohtades erinev. Näiteks tundub kaamos Lapimaal piisavalt taevast välja paistma, kuna päike on suunatud nii horisondi all kui ka ilma, mis tähendab, et kogudus saavad vaadata taevasse ja ka nautida kohaliku tuntud mägi sundi – valguskiirte kajastumine puudel ja rauast. Kuid teised piirkonnad põhjapoolkeral, nagu Gröönimaa, võivad kogeda ka sarnaseid olusid, kus päike peidetakse maastiku pinna taha, eemal inimsilma vaatenurgast.
Kaamose mõju loodusele
Kaamos on võib-olla ränk aeg taimedele. Nad peavad ellu jääma madala lume, külma ja pimedaga. Selle tagajärjel muutuvad taimede igapäevased elustrateegiad ning nende ellujäämiseks peavad nad kulutama kõik oma varud sellele, et tulla toime halbade kasvutingimustega. Paljud puud Eestis kaotavad oma lehed ja jäävad talveks hallaks. Enam kui 1000 Eesti botaanilisest liigist kaotas kaamos tõenäoliselt olenevalt kliimatingimustest paarist kuni kaheksani millimeetrit edasi-tagasi liikuvat süsteemi. Kaamos muudab looduse miljöö, kuid ei ole hukkamõistu põhjus.
Lõppsõna
Kaamos on huvitav nähtus, mis pakub palju ilusaid ja huvitavaid vaateid loodusele. See toimub polaarkülma piirkonnas, näiteks Eestis, ja mõjutab taimede ja inimeste igapäevaelu. Kuid kaamose põhjustatud kaos looduses ei tähenda hukka, vaid muudab dünaamiliselt selle elupaiga ja rikastab lõplikku keskkonda.