Jaanipäev on üks Eesti populaarsemaid pühi, mida tähistatakse igal aastal 24. juunil. See päev on täis traditsioone, nagu näiteks tuletegemine, rongkäik, võidujooksud ning palju muud. Selles artiklis uurime selle tähtpäeva päritolu, tähistamist ja seda, kuidas see tänapäeval Eestis välja näeb.
Jaanipäeva päritolu
Jaanipäev on Eestis tuntud ka kui suvine pööripäev. Seda tähistatakse lühimate ööde ja pikkade päevade ajal, kui päike loojub väga hilja ning tõuseb hiljem kui tavaliselt. Jaanipäeva nimetus pärineb kristliku ilmiku Johannes Ristija nimest, kelle sünnipäeval see päev langeb.
Enne kristlaste saabumist tähistasid eestlased seda päeva kui üht olulisemat püha. Usuti, et jaanipäev on eriti maagiline päev, kus kõik soovid täituvad. Tolleaegsed inimesed ehitasid lõkkeid, sest usuti, et tuled kaitsevad nende kodud kurja eest ja süütavad vilja kasvuperioodiks uuteks tärkamisteks.
Traditsioonide tähistamine
Tänapäeval on jaanipäev tõusnud Eesti üheks olulisemaks pühaks. Tavaliselt kogunevad inimesed sel päeval oma sõprade ja perega, et osaleda erinevatel jaanipäeva tegevustel. Kõige populaarsem traditsioon on suure ja lõbusa tule tegemine. Inimesed kogunevad tule äärde, grillivad ja naudivad üksteise seltskonda.
Teine populaarne traditsioon on rongkäik, kus inimesed leiavad endale loomateemalised kostüümid ja maskeeringud ning kõnnivad läbi linna, kohalikku tule paigutades. Paljud Eesti linnad korraldavad ka jaanipäeva kõndi, mille käigus külastatakse erinevaid linnas toimuvaid sündmusi.
Lisaks eelpool mainitud tegevustele võib jaanipäeva tähistada ka olgevõtmisega, võiduajamistega, väljasõitudega maale, toidustamisega ja palju muuga.
Jaanipäev tänapäeval
Jaanipäev on Eesti kultuuris väga oluline püha, mis tähistab suve küpsemist. Seda tähistatakse üle kogu Eesti ning erinevad regioonid omavad oma traditsioone selle päeva tähistamisel. Näiteks Hiiu ja Kihnu saartel on jaanipäev perepüha, kus toimub traditsiooniline tants ja muusika ning meisterdatakse käsitööd. Lõuna-Eestis aga on jaanipäeva tähistamisel populaarne sportlikkus, kus korraldatakse võistlusi ja mänge.
Jaanipäeval on ka mitmeid erinevaid uskumusi. Näiteks usutakse, et jaanituli ei kustu kunagi ning et tulel on maagiline jõud. Inimestel on ka erinevaid rituaale ja uskumusi tule tegemise ajal, näiteks et tumeda juuksevärviga naised peaksid kõigepealt tule süütama.
Järeldus
Jaanipäev on Eesti üks armastatuimaid pühi, mida tähistatakse üle kogu riigi. See päev tähistab suve küpsemist ning on täis erinevaid traditsioone ja uskumusi. Jaanipäeval on ka palju erinevaid tegevusi, mis meelitavad kohale inimesi erinevatest eluvaldkondadest. Üks asi on kindel: jaanipäev Eestis on kindlasti midagi, mida igaüks peaks vähemalt korra oma elus kogema!