Ülevaade Andmekaitsest
Andmete kaitsmine on tänapäeva globaalses infoajastusühiskonnas väga tähtis. Iga päev teeme me kogu internetis surfates, sotsiaalmeedias ja mujal kümneid, kui mitte sadu, toiminguid ja jagame nii endast kui oma tegevusest internetis erinevatele teenustele ning isikutuvastuse omadustele. Samuti kasutame me erinevaid vidinaid, nagu nutitelefoni, arvuti, teler, nutikell, mis kõik on pidevalt ühenduses taustal toimivate rakendustega ning koguvad infot meie kohta. Kõik see suur andmehulk vajab kaitsega kaitsmist, mis ongi andmekaitse eesmärgiks.
Andmekaitse on infotehnoloogia, õiguse, välismajanduse ja paljude teiste valdkondade ristumiskohaks, mis seab eesmärgiks tagada inimeste privaatsuse, samas ka tagades andmete turvalisuse ning nii avaliku kui erasektori huvid.
See artikkel annabki ülevaate sellest, mis on andmekaitse, millest see koosneb ning miks on see nii tähtis.
Mis on andmekaitse?
Andmekaitse on kõik toimingud, mida teostatakse isikuandmete töötlemise, sealhulgas kogumise, salvestamise, kasutamise ning hävitamise käigus, eesmärgiga tagada andmesubjekti õigused ja vabadused.
Andmevahetuse kasvades ja andmehulga suurenedes, on vaja tagada nii isikuandmete turvalisus kui ka eraelu puutumatus. Andmekaitse on seotud igasuguse isikuandmetega tehtava töötlusega ning eesmärk on turvalisus, selgus ja läbipaistvus, mille kaudu on võimalik kaitsta inimeste privaatsust ning pidada kinni nendest andmekaitse põhimõtetest, mis on kujunenud.
Andmekaitse põhimõtted
Andmekaitse valdkond ei koosne vaid tehnoloogiast ning andmete turvalisuse tagamisest. Andmekaitse raamistab inimeste privaatsuse tagamise ning isikuandmete töötlemise èttemääratletud tingimustele. Selleks on kehtestatud andmekaitse põhimõtted, mis on teisendatud õiguslikesse normidesse ning selle nõuetest tuleb pidada kinni. Andmekaitse põhimõtted on järgmised:
• Läbipaistvus – isikul on õigus teada, milliseid andmeid tema kohta kogutakse ning millistel tingimustel seda tehakse.
• Eesmärgipärasus – isikuandmeid võib koguda ainult teatud eesmärgil ning neid ei tohi kasutada muul eesmärgil.
• Minimaalsus – isikuandmeid tuleks koguda ainult nii palju, kui on vajalik selle kindla eesmärgi täitmiseks.
• Täpsus – isikuandmed peavad olema täpsed ning täielikud ning neid tuleb vajadusel ajakohastada.
• Säilitamise piiratus – isikuandmeid ei tohi säilitada kauem kui on vaja täita töötlemise ùlesannet ning nende kustutamine tuleb teostada kiiresti, kui andmete säilitamise põhjus on kadunud.
• Turvalisus – isikuandmetega töötlemise käigus tuleb rakendada sobivaid turvameetmeid, et kaitsta Andmesubjeki andmeid, kaasa arvatud andmelekke korral.
Andmekaitse õigusaktid
Andmekaitse valdkonna reguleerimine on seotud erinevate õigusaktidega, nii Euroopa Liidu kui ka Eesti õigusruumis. Euroopa Liidu kaitsealane õigusakt on andmekaitse üldmäärus Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides, mis käsitleb Andmesubjektide õiguste tugevdamist eesmärgiga tagada nende õigused igal teenusel, mida Andmesubjekt tahab kasutada. Andmekaitse üldmäärus kehtestab ühtsed Interneti andmekaitse tingimused Euroopa Liidus, mis on seotud eraelu ja inimeste andmetega üldiselt.
Lisaks Euroopa Liidu üldmäärusele on olemas ka Eesti õigusaktid, mis kaitseavad Andmesubjekte. Peamised seadused on:
• Isikuandmete kaitse seadus, mis reguleerib Andmed meie andmetöötlusorganisatsioonides
• Küberkuritegude ja küberjulgeoleku seadus, mis tagab valitsuse enda võimekuse küberkuritegude ennetamisel, sõltumata nende tüübist ja allikast.
• Infoturbe seadus, mille eesmärk on kindlustada, et kõik ettevõtted saaksid nõuetekohaselt hakkama infoturbe väljakutsetega.
Kokkuvõte
Andmekaitse on väga tähtis nii inimestele kui ka ettevõtjatele, kes töötlevad igapäevaselt suurt hulka isikuandmeid. Andmeid saame me jagada ja vastu võtta mitmesuguste funktsioonide, rakenduste ja vidinate abil ning selle turvalisus on väga he om. Andmekaitse alusena kasutatakse erinevaid põhimõtteid, nagu läbipaistvus, eesmärgipärasus, minimaalsus, täpsus, säilitamise piiratus ja turvalisus. Andmekaitse tagatakse ka üldmääruse ja erinevate Eesti seaduste abil ning nende sidumine nõuetekohase praktilise teostamise ning infoturbe väljakutsetega on väljakutseks nii suurtele kui ka väikestele ettevõtetele.