Krüptoraha on digitaalne valuuta, mis on loodud selleks, et olla oma omaniku kontrolli all. See on loodud krüptograafia abil, mis on krüpteerimise ja dekrüpteerimise teadus. Krüptoraha on olnud suurimaks muutuseks rahanduses viimase paarikümne aasta jooksul. Kuid mis siis tegelikult on krüptoraha ja kuidas see toimib?
Krüptoraha on tuntud ka kui digitaalne valuuta või virtuaalne valuuta. Sellel pole füüsilist esindajat, nagu paberraha või münte, ning seda hoitakse digitaalsel platvormil, mida tuntakse blokiahelana. Krüptoraha kasutajaid nimetatakse kaevandajateks, kes digivad münte blokiahelaga ühilduvate arvutite poolt. Kui kaevandaja on teeninud piisavalt münte, saab ta need digiturul müüa, osta või vahetada traditsioonilise raha vastu.
Krüptorahadel on palju eeliseid, näiteks see, et makseid saab kiiresti ja odavalt teha ning et need on sageli anonüümsed. Krüptoraha kõige tuntum näide on Bitcoini loomine 2009. aastal. Sellest ajast alates on turule tulnud palju erinevaid krüptorahasid, nagu näiteks Ethereum, Ripple ja Litecoin.
Nagu igasuguse raha puhul, on ka krüptorahal omad riskid. Näiteks on võimalik, et krüptoraha väärtus võib mingil ajal alla minna ja sellega kaasnevad ka petuskeemid. Seetõttu on oluline, et krüptorahaga seotud riskidest teadlik oleksid enne investeerimist.
Nüüd aga lähemalt krüptoraha detailide juurde, alustades blokiahelast. Blokiahel on põhimõtteliselt jagatud andmebaas, mis sisaldab üksikasjalikku teavet kõigi krüptoraha tehingute kohta alates kogu süsteemi käivitamisest. See tähendab, et iga tehing, olenemata selle suurusest ja ajast, kantakse blokiahelasse, loetledes samal ajal kõigi teiste selliste tehingutega.
Blokeering on põhiliselt plokiahela salvestusviis. Iga blokk sisaldab teavet teatud arvu krüptoraha tehingute kohta, mis on krüpteeritud ja turvaliselt hoitud. Seejärel lisatakse uus blokk kõigi eelmiste blokkidega siduvaks ahelaks järjestikku.
Krüptoraha unikaalsus seisneb peamiselt selles, et see ei ole välja antud ega kontrollitud mingil spetsiaalsel organisatsioonil. Krüptoraha tootmisega saavad hakkama kõik, kes kasutavad sobivaid krüptograafilisi meetodeid. Seega on krüptoraha omamine demokratiseeritud protsess.
Krüptoraha ise on piisavalt ohutu, kuid Internetis müüdavate petuskeemide ohu ks on kõige levinumad kaopetused ja küberrünnakud, kus kaob krüptovaluuta saldost. Seetõttu on turvalise krüptoraha omamiseks vaja jälgida ühte põhitõde: Teil peab olema täielik kontroll oma krüptoraha rahakoti üle oma privaatvõtme abil.
Kokkuvõttes võib öelda, et krüptoraha on digitaalne valuuta, mida kasutatakse põhiliselt kogu maailmas ning mis asendab järjest enam traditsioonilist raha. Krüptorahasid on erinevaid liike nagu bitcoin, Litecoin, Ethereum ja Ripple, domineerides Bitcoin krüptoraha turu. Krüptoraha omamine ja kaevandamine on demokratiseeritud protsess ning selle kasutamine võimaldab odavaid ja kiireid tehinguid. Aga nagu igasuguse raha puhul, on ka krüptorahal omad riskid, mis tuleb enne investeerimist läbi kaaluda.