Mis on hirm: tundmuste laine, mille võimuses elame
Kõik meil on mõnikord hirm. Mõne jaoks tuleb see vahetult enne eksamit, teistele enne lennureisi, mõni kardab kõrgust, teine ämblikke. Kuid miks on hirm niivõrd võimas, et võib mõjutada meie igapäevaelu nii palju? Mis on hirm ja kuidas see mõjutab meie aju?
Hirmu olemus on mõnevõrra keeruline mõiste, millel pole selget definitsiooni. Åsa Wikforssie raamatus “Beyond Words” kirjutab autor, et “hirm on piiranguline ja kaitsev kogemus, mida tajutakse kui ohtutunnetust.” Teisisõnu, hirm on inimeste evolutsiooniline vastus võimalikele ohtudele – mitteteadmise või ohu eest kaitsmise instinkt.
On oluline mõista, et hirmul on füsioloogiline reaktsioon ja psühholoogiline reaktsioon. Füsioloogiliselt suureneb hirmu all südame löögisagedus, mõnel inimesel tõuseb vererõhk, vabaneb adrenaliin. See kõik valmistab keha ette võimaliku võitluseks või põgenemiseks, kusjuures reaktsioon saab mõjutatud ka muudest teguritest, nagu näiteks kogemused, kaasasündinud kalduvused, vanus ja isegi toitumine.
Kuid inimeste hirm pole ainult füüsilise reaktsiooniga seotud, vaid hirm võib ka meie mõtlemist ja käitumist mõjutada. Mõned inimesed muutuvad hirmul olles ärevaks, nutsakaks, südametegevus kiireneb. Sellised reaktsioonid on normaalsed ja terve inimesele saavutamaks stressi normaliseerumist ja enese rahustamist. Mitte kõik reaktsioonid ei ole aga tervislikud ja mõnel juhul võivad nad mõjutada inimese igapäevaelu märkimisväärselt nagu söömishäired, sotsiaalne foobia ja PTSD.
Kuidas meie hirmu süsteem tavaliselt toimib?
Me füsioloogiliselt reageerime hirmule aju amygdala abil. Amygdala on ajupiirkond, mis on seotud emotsioonidega, sealhulgas hirmuga. See piirkond saab informatsiooni ning analüüsib seda halvimas stsenaariumis mis oleks võimalik ja saadab kohe teabe edasi ajupiirkondadele, mis valmistavad keha võitlemiseks ja põgenemiseks ette. Nii toimides on inimese keha tõhusalt valmis reageerimaks ohtudele. Näiteks, kui inimese jala lähedal oleks mürgine madu, võib hirm ajada inimese kiiremini põgenema või võitlema selle ohtuga.
Kuid mõnikord võib inimese hirmu süsteem olla liiga vastuvõtlik. Kui keha hakkab reageerima hirmule, kuigi oht on tõenäoliselt väga väike ning ei ole tõeliselt ohtlik, võib see põhjustada liigset stressi. Sel juhul saab ajupiirkondade otsetee, mille Amygdala vahendab, “kontrolli alt välja” ja see võib põhjustada suuremat ärevust kui vaja.
Mis võib hirmu süsteemi häirida?
Lisaks välisele, otseselt ohtlikule stiimulile võivad hirmu põhjustada ka sisemised hirmud. Need hirmud võivad olla poliitilised, sotsiaalsed või isiklikud.
Poliitilised vigu nagu kliimamuutus, rasvumine, terrorism, sotsiaalsed hääletused ja poliitilised arvamused võivad põhjustada hirmu kõikjale. Sel juhul on vajalik kasutada mõtlemist ja loogilist mõtlemist, et hinnata tegelikku riski ja mõju, mida need väljaõppe tegurid võivad põhjustada.
Hirm või ärevus on ka erinevate haiguste sümptom. Ärevus on seedetrakti häirete, valude ja muude terviseprobleemide põhjus.
Miks kardame seda, mida me ei peaks kartma?
Hirm tekib, kui ohu tajumine ajus toimub kiiremini kui kõige kõrgemal tasemel ratsionaalne mõtlemine. Seepärast tunduvad inimestele tavaliselt enne plaanitud kohustusi, nagu eksamid, peod, mis on seotud suure grupiga või esinemised, hirmutavat. Aimatakse halvimat võimalikku stsenaariumi toimumist ning kõne, esinemine või olukord ajab hirmu peale.
Mõnikord võib hirmu põhjustada ka sotsiaalsed foorumid – internetiühendus. Interneti ülekasutamine, negatiivne sotsiaalmeedia mõju ja võrguühenduse psühholoogiline sõltuvus võivad põhjustada märkimisväärset hirmu ja ärevust.
Hirmu juhtimine
Hirmu on erinevaid viise juhtida, ja igaüks neist võib sobida iga inimese vajadustega, kuid seal tulevad mõned taktikad, mida paljud inimesed leevendab nende igapäevaelus:
Kõige tähtsam on teadmise omandamine. Mida rohkem tead, seda paremini saad oma hirme juhtida.
Hingamisteede tehnika aitab teil rahuneda, kui teil tekib hirmu või ärevus.
Regulaarne sportimine, meditatsioon ja tervislik toitumine on alati võimsad viisid hirmu juhtimiseks.
Kokkuvõttes võib hirm olla vajalik emotsioon või siis raskendab meie igapäevaelu. On õnuke mõista, et hirmu süsteem on keeruline ahelreaktsioon, mis avab palju erinevaid teemasid tervise, emotsionaalse seisundi ja keskkonna kohta. Kuid turvalisema ja hästi juhitud hirmu süsteemi loomine on midagi, mis võib aidata inimesi nende igapäevaelus ja võimaldada neil elada täiuslikku ja rahulikku elu.