Mis On Arhiiv?
Iga päev genereerime meie kõik suurel hulgal erinevat informatsiooni. Kuidas seda kõike hoida ja säilitada? Üks parimaid võimalusi on luua ja säilitada arhiive. Arhiivid on koondused informatsioonist, kus see on organiseeritud, säilitatud ja kättesaadav ka tulevikus. Selles artiklis räägime arhiividest üldiselt, nende olemusest, olulisusest, kuidas neid loomine käib ja milline on nende tulevik.
Mis on arhiiv?
Arhiivid on kogumikud andmetest, dokumentidest ja muust informatsioonist, mis koondab teavet ettevõtte, organisatsiooni või riigi ajaloo kohta. Need annavad teavet, mis aitavad mõista, kuidas asjad olid ja miks need olid just nii. Arhiivid sisaldavad sageli muuseumide eksponaate, riigiteenistuste dokumente, ajaloolisi raamatuid, ajakirju, fotograafiaid, filme, heli- ja videolinte jne. Arhiivis on dokumentide säilitusaja pikkus piiramatu ja seetõttu on need eriti hinnalised.
Arhiivid on loodud selleks, et säilitada teavet tulevikuks. Neid võib pidada kultuuriliseks pärandiks ning nende kaudu on võimalik säilitada rahva – ja riigi ajalugu igaveseks.
Olulisus
Arhiivid on väga olulised, sest need kaitsevad meie ajalugu ja kultuuripärandit, tagades sellega, et tulevased põlvkonnad saavad meie kultuuri ja ajaloo tundma õppida. Arhiivid võimaldavad meil lõigata kasu minevikust, et aidata arendada paremat tulevikku.
Samuti on arhiivid olulised õiguslike dokumentide ja muu informatsiooni säilitamiseks. Näiteks, ettevõtted säilitavad arhiive, sest need sisaldavad tõendeid ja õiguslikke dokumente, mida kasutatakse kohtuasjades või juhul, kui tekib audit. Samuti on riikidel arhiivid, mis sisaldavad õiguslikke dokumente, näiteks sünni- ja abielutunnistusi.
Kuidas luua arhiivi?
Arhiivi loomiseks on palju erinevaid viise. Enne kogumise alustamist tuleb määrata lähenemine, ülesanded ja rollid ning informatsioon, mida tuleb koguda. Arhiiv on alati koostatud teatud planeerimisprotsessi järel, mis sisaldab mitmeid samme:
– Kogumine: Selles faasis kogutakse kõik materjalid, mis on olulised ajaloolise pärandi säilitamiseks. Kogutav materjal võib hõlmata dokumente, fotosid, filme, heli salvestusi jne.
– Arranžeerimine: Selles faasis hinnatakse kogutud materjali ja see sorteeritakse, et vähendada nii palju dubleerimist kui ka vajadust säilitada igasugust materjali, mida seostatakse mingite oluliste teemadega.
– Kirjeldamine: Selles faasis kirjeldatakse, mis on kogutud või säilitatud, et aidata hõlpsalt leida teavet, kui seda vajatakse. Kirjelduses peaks olema teavet, mis võimaldaks teistel mõista kogumise olemust.
– Säilitamine: Selles faasis säilitatakse dokumente ja materjale, et tagada nende tulevikus jätkuv kättesaadavus. Säilitamiseks kasutatakse kindlaid säilitusmeetmeid, mis tagavad materjali pikaajalise kestvuse.
Milline on arhiivide tulevik?
Arhiivide tulevik on särav tänu tehnilisele arengule. Tehnoloogia areng ühendab arhiive uute internetipõhiste teenustega, nagu näiteks digitaalne arhiiv, mis muudab ajaloo kättesaadavaks ka laiemale publikule.
Lõpusõnu
Arhiivid on äärmiselt tähtsad kultuuripärandi konserveerimiseks ning igasuguste dokumentide säilitamiseks. Need on sama olulised tulevastele põlvkondadele kui ka täna meile endile. Artiklis rääkisime arhiivide põhitõdedest, nende olulisusest ning kuidas neid luua. Lisaks uurisime ka arhiivide tulevikku ja seda, kuidas neid tehnoloogilised edusammud innovatiivsemaid kaasaegseid lahendusi kasutades rohkemate inimesteni tuua. Seega, hoolimata sellest, kas oled ettevõtte omanik, riigiametnik või ajaloo huviline, on arhiivid üks olulisemaid kultuuripärandi osi ja nende säilitamisel on tähtis osa meie ajaloo ja identiteedi säilitamisel.