Kuidas kujunes mandrijää pinnamoodi
Mandrijää on jäine mass, mis katab maismaa. See pärineb jääajast, mis lõppes umbes 10 000 aastat tagasi ja on tänu oma hiiglaslikele mõõtmetele mõjutanud mandrite pinnamoodi tõesti palju. Kuidas täpselt? Sellest me täna räägimegi.
Jälgides seda, kuidas mandrijää end kogu maakera peal liigutab, on teadlased suutnud konstrueerida laiaulatusliku pildi sellest, kuidas see massiline häving mõjutab maapinnad. Tänu oma raskusele on mandrijää kujundanud terveid mägesid ja lasknud lohku pinnavorme, mis ulatuvad kümneid kilomeetreid kõrgusesse. Selle toimingu lõpptulemusena on ilmnenud ka sellised mäed, nagu Alpid, Rocky Mountains ja Põhjapiirkonna jäämasstoodangud.
Kuid mandrijää kujundab maapinda mitte ainult oma raskusega. Kuna jää on pidevas liikumises, võib seda vaadelda ka kui tööriista, mis lihvimistööd teeb. Jää lükkab ja tõmbab endaga kaasa kive ning muid mulda ja kivimipuru. Need omakorda hõõruvad teiste kivimite või ka osakestega vastu ning toimub nende lihvimine ja kujundamine.
Selline mitmekülgne liikumine kujundab maapinda huvitavalt kaugel mandrijää liikumise tee lõpust, kus jäämäed ja kivised künkad moodustavad vinge vaatepildi. Neid nähakse sageli kõrbes, kus jäämassid on olnud enamikust kohast ammu kadunud.
Mandrijää mõju väljendub ka liustikujõgedena, mida nimetatakse ka sulavesijõgedeks. Need tekivad siis, kui sulanud jää pinnalt hakkab vesi voolama. Vesi toob kaasa ka suure hulga muda ja kivi, mis mandrijää ümbrusest kogunenud. See võib muuta jõe vooluhulka ja tekitada ohtlikke üleujutusi maapiirkondades.
Lisaks sellele, mandrijää liigub ja moodustab jääseinu või kivivallakuid. Need tekivad siis, kui jää liigub läbi erinevate pinnasemassiivide ja mõned neist on jäisest massist kõrgemad. Need kõrgemad alad võivad jää küljes kinni jääda ning tekitada kivist konstruktsioone.
Loomulikult on mandrijää liikumine ka mõne muu maapinnaomaduse mõjutaja. Seda võib näha autentsete maapinna lühenduste ja lisandite tõttu, mis tekivad jäälõhede tõttu. Lisaks võib mandrijää kaasa tuua uusi muldad, kuna see võib katakiiti kandma hakata. Katakaiit omakorda toob endaga kaasa uusi maaomadusi, mida pole varem oldud.
Kokkuvõtteks saab öelda, et mandrijää on tohutu mehhanism, mis mõjutab maapinda väga paljude erinevate tegurite kaudu. Selle kohta on märkimisväärse hulga teaduslike uuringute tulemuslik ning see on aidanud arusaamist selle mitmekülgsuse tõttu veelgi suurendada. Kuidas mandri jää mõjutab tulevikus maapinnaomadusi – seda teadus veel uurib.