Mis on müüt
Osad teadlased kipuvad müüte pidama massipsühhoosi tulemusena levivaks ideeks või ideoloogiaks, mis hoiab endas tõepärast moraali või tähenduse perspektiivi. Kuid mis on tegelikult müüt? Kas see on pelgalt osa ajaloolisest narratiivist või millestki palju enamast?
Laias laastus võib müüti defineerida kui lugu, mis on väljamõeldud ja säilinud aastasadu, isegi sajandeid. Müütidele tuginevad paljud uskumused, moraalid ja rituaalid, mis on inspireeritud tavaliselt muistsest ajaloost, religioonist, populaarsetest muinasjuttudest või fantaasiamaailmast. Müüdid saavad tugineda ka loodusteadusele, kuna on palju näiteid sellistest müütidest nagu on jooksva liiva juhtum, mille kohaselt jooksev liiv käitub vedelikuna, kuid mida on paljude aastate jooksul ümber lükatud.
Müütide päritolu on tihtipeale keskaegne või veelgi varasem, kui inimesed proovisid leida selgitusi selle kohta, mis toimub nende ümber. Looduslikud sündmused, nagu maavärinad, üleujutused, sõjad ja haigused, olid salapärased ning teadmiste puudumisel hakkasid inimesed looma loodrid ja muinasjutte, et saada parem arusaamine asjadest, mida nad ei mõista. Teistel juhtudel võisid müüdid olla kasutatud poliitilise või religioosse propaganda vahendina, rakendades emotsionaalseid ja metafoorseid abivahendeid, luues niiviisi tähendust ja identiteeti.
Kuidas müüdid meid mõjutavad?
Müüdid võivad mõjutada meie identiteeti ja arusaama maailmast, millest tuleneb ka nende püsivus. Kuna müüdid on tihtipeale seotud traditsiooniga või kultuuriga, võivad nad olla kinnistunud kollektiivsest teadvusest ning osana meie identiteedist. Müüdid kanduvad üle põlvest põlve ja pakuvad inimestele võimalust leida mõtet asjades, mis tunduvad neile vastuseta.
Müüdid võivad samuti muutuda osaks teadusmaailmast, sealhulgas kaasaegsest tehnoloogiast. Näiteks, müüt, et maavärinad on põhjustatud müristamisest maa-aluste koobaste seinal, on muutunud laialdaselt aktsepteeritavaks teooriaks, mis võiks selgitada maavärinaid paljudes kohtades üle maailma.
Kuidas müüte uuritakse?
Eriala uurijad, nagu antropoloogid ja folkloristid, uurivad põhjalikult müütidest koosnevaid folkloori, et mõista nende struktuuri, millesse nad sobituvad. Müütide uurimine on muutunud oluliseks teemaks antropoloogias ja folklooris hinnates nii rahvusvahelisi müüte kui ka väiksemaid inimrühmi. Uurimused on näidanud, et erinevad kultuurid sarnase kliimaga paikades sageli moodustavad sarnaseid müüte.
Vahel võib mõne rühma või inimese müüdi tähendada midagi sarnast, kuid ilmneda erinevalt lokaliseeritud rühmade jaoks, või see võib olla väga spetsiifiline ühe kogukonna jaoks ilma, et sarnaseid tõlgendusi leitaks lähedalasuvates kogukondades.
Järeldus
Kokkuvõtlikult võib öelda, et müüdid on kujunenud välja sajanditepikkuse kohaliku ja rahvusvahelise ajaloo, rahu ja sõja, religiooni, teaduse ja fantaasia vahetamise käigus. Kuna müütidel on seos paljude erinevate aladega, võivad need pakkuda inimestele identiteediga seotud tähenduse ja kogukondliku kuuluvuse tunnet.
Müüdid on kultuurilised mudelid, mille tähendusavaldus võib varieeruda kultuurist kultuurini ja ajast ajani. Müüdid võivad olla tõepärased, osaliselt tõepärased, fiktiivsed või valeks jäänud teadmised. Seega tuleks neid uurida ja analüüsida kriitilise mõtte läbi nende kultuurilise, ajaloolise ja sotsiaalse tausta alusel, et saaks mõista nende tähtsust ja mõju inimeste elus.