Kuidas Avastati Maovähk
Maovähk on üks kõige ohtlikumaid vähktõve tüüpe. Seda seetõttu, et see tuvastatakse sageli hilises staadiumis, kui haiguse levik on levinud kogu kehasse. See muudab selle ravimise palju keerulisemaks ja mõnikord isegi võimatuks. Selles artiklis käsitleme maovähi avastamise ajalugu ja tänapäevase diagnostikameetodi tähtsust ning kuidas neid kasutatakse maovähi varajasel tuvastamisel.
Maovähi Ajalugu
Maovähi avastamiseks arendati ajaloo jooksul välja erinevaid diagnostilisi meetodeid. Varasemad meetodid olid aga ebapiisavad ja sageli ebausaldusväärsed. Seega, enne kui räägime tänapäevastest meetoditest ja kuidas neid kasutatakse, anname lühikese ülevaate maovähi ajaloost.
Juba ammustel aegadel oli inimestel teada, et maovähk on surmaga lõppev. Siiski oli 19. sajandi lõpul, täpsemalt 1880. aastal, kui arendati välja esimene meetod maovähi tuvastamiseks. Meetod hõlmas mao endoskoopilist uurimist, kus õhukese kummipirni abil maosse õhku pumbati. Praeguse meetodi väljatöötaja oli saksa arst Adolf Kussmaul.
Erinevaid meetodeid arendati ka edasi. Näiteks 1949. aastal avastasid kaks Jaapani tänavatoidu müüjat, et x-ray piltidel eristusid valgeid laike, mis näitasid maovähi olemasolu. Seda meetodit hakati kasutama 1950. aastatel laialdasemalt. Siiski ei olnud röntgenoloogilised meetodid piisavalt täpsed ja varajane diagnoosimine oli raske.
Seetõttu hakati 1960. aastatel kasutama proovi võtmise meetodit ehk biopsiat. Biopsia hõlmab koe tükikeste võtmist mao seintelt, et neid uurida. Biopsia oli suur samm edasi maovähi diagnoosimisel, kuid see oli endiselt piiratud, kuna see ei olnud efektiivne varases staadiumis.
Tänapäevased Diagnostikameetodid
Tänapäeval põhineb maovähi diagnoosimine peamiselt endoskoopial. Endoskoopia on invasiivne meetod, kus arst sisestab patsiendi suu kaudu väikese kaamera mooduliga toru, mida nimetatakse endoskoobiks. Endoskoobi sisemises otsas on sageli tööriistad proovivõtmiseks ja kasvajate eemaldamiseks.
Endoskoopiat kasutatakse tavaliselt siis, kui patsiendil esineb vähktõve sümptomeid, proovimeetodid on andnud positiivse tulemuse või maovähi varaseks tuvastamiseks inimestel, kes on suurema riskiga. Näiteks inimestel, kes on nakatunud H. pylori bakteriga, millel on suur seos maovähi tekkega. Samuti võib testimine toimuda siis, kui patsiendil on perekonnas esinenud maovähki.
Tänapäevane diagnostika koosneb üldtunnustatud standardiseeritud protokollidest, mis sisaldavad täpseid kriteeriume vähktõve diagnoosimiseks. Üks kriteeriumitest on oluline koeproovide võtmine. Lisaks endoskoopiale saab koeproovi võtta ka laparoskoopilise operatsiooni ajal. Proovitöötluses, mis võimaldab vähktõve rakke eristada normaalsetest, kasutatakse spetsiaalseid värve. Seda meetodit nimetatakse histoloogiliseks uurimiseks.
Järeldus
Maovähi avastamise ajalugu on pikk ja kompleksne. Tänapäevased diagnostikameetodid endoskoopia ja biopsia kasutamine on teinud suure sammu edasi. Täpsemate meetodite kasutamine annab arstidele võimaluse varakult avastada maovähk, mis võib suurendada võimalusi selle edukaks ravimiseks. Seetõttu on maovähi diagnoosimisel ja ravimisel möödapääsmatu meditsiinilise tähelepanu all. Kui teil on muret või kahtlustate, et teil võib olla maovähk, siis võtke kohe ühendust oma arstiga.