Kes oli Friedrich Reinhold Kreutzwald?
Friedrich Reinhold Kreutzwald oli Eesti ajaloo ja kultuuri jaoks väga oluline isik. Ta oli 19. sajandi keskel tegutsev arst, kirjanik, filoloog ja folklorist, kes aidanud kaasa Eesti rahvuse jaoks väga tähtsa rahvuseepose “Kalevipoeg” loomisele. Kreutzwald oli varane kultuuritegelane, kes kaitses eesti keelt, rahvuslikku identiteeti ja juhtis tähelepanu eesti rahvaluulele.
Lapsepõlv ja haridus
Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 26. detsembril 1803 Kadrinas, mis asub Lääne-Virumaal. Tema isa oli Lääne-virumaal asuva Paduvere kihelkonna kooliõpetaja ja tema ema oli ametis Kadrina koguduse koolis. Kreutzwald sai varajase hariduse kodus ning käis seejärel õppimas oluliste kultuurikeskuste juures. 1823. aastal läks ta õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Õpingute käigus hakkas Kreutzwald huvi tundma ka filoloogia vastu ning see huvi viis teda huvituma ka eesti rahvaluulest.
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi panus
Kreutzwald oli väga kirevate huvidega isik, kes suutis panustada paljude erinevate valdkondade arengusse. Ta oli nii arst kui ka kirjanik, mis teeb tema panuse Eesti kultuuri veel erilisemaks. Kuid ta on tuntud peamiselt oma töö tõttu eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” loomisel ja süvitsi uurimisel.
“Kalevipoega” võib nimetada Eesti kultuuri väga tähtsaks sümboliks. See epoos on kõige põhjalikum ja ulatuslikum kirjeldus eesti rahvuslikust mütoloogiast ja ajaloost. Kreutzwald tõlkis ja kogus rahvaluulet, et seejärel selle baasil eepos kokku panna. Kreutzwaldi tööst tulenes see, et rahvuseepos sai lõpuks ka kirjapandud ning seeläbi võis “Kalevipoja” lugu jõuda kaugemale kui lihtsalt suulise pärimusega.
Kreutzwald oli ka aastatel 1844–1852 “Sakala” ajalehe peatoimetaja. Aastatel 1850–1863 oli ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan, samuti professorina sellistes alades nagu farmakoloogia ja meditsiinitehnika. Kreutzwaldile oli väga tähtis, et tema arstlik karjäär ja huvi Eesti kultuuri ning ajaloo vastu leiaksid teed ka tema kirjutatud teostesse. Selle tulemusena kirjutas ta esseesid Eesti rahvuseepose, uuringute ja muude kirjandusteemade kohta ning avaldas neid “Sakala” ajalehes.
Kreutzwaldi kirjutised olid eestlaste kultuurites elamiseks vajalikud. Tema inspireeriv töö aitas eestlastel leida oma kultuurilist identiteeti.
Viimased päevad ja pärand
Friedrich Reinhold Kreutzwald suri 25. augustil 1882 Tartus. Kuigi tal ei õnnestunud eluajal näha suurt edu oma teoste ja panusega Eesti kultuuri, suutis ta oma töö ja pühendumusega jätta jälje mõnda olulisse kirjandusloome paljudes valdkondades.
Tänapäeval mäletatakse Kreutzwaldi peamiselt tema panuse tõttu Eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” loomisel. Kuid ta andis ka edasi märgatavaid panuseid mitmetes teistes valdkondades, nagu meditsiin, filoloogia ja ajakirjandus. Kreutzwaldi töö ja pärand aidanud tugevdada tugevat eesti kultuuri ning panustas Eesti riigi arengusse ja rahvustunnete tugevnemisse.
Kokkuvõte
Friedrich Reinhold Kreutzwald oli mitmekülgne isiksus, kelle panus Eesti kultuuri ning ajaloo talletamisel ja säilitamisel on tänaseni hindamatu. Täna peetakse “Kalevipoega” Eesti rahvuse ja kultuuri üheks semiootiliselt olulisemaks teoseks ning Friedrich Reinhold Kreutzwaldi panus rahvuseepose loomisel on jätnud tähtsa jälje kaasaegsesse eesti kultuuri. Kreutzwaldi tööd on olulised ka mõistmiseks, milline roll oli meditsiinil kirjanduses 19. sajandil, samuti ajalehe ja ajakirjanduse arengus.