Kus Eestis uueneb põhjavesi kõige kiiremini
Põhjavesi on Eesti jaoks ülioluline. See on peamine magevee allikas, mida kasutatakse joogiveena, põllumajanduses ja tööstuses. Põhjaveevarud on piiratud, seega on nende säästlik kasutamine eluliselt oluline. Kuidas ja kus Eestis uueneb põhjavesi kõige kiiremini?
Põhjavee uuendamisel on oluline roll sademetel. Mida rohkem sademeid, seda kiiremini uueneb põhjavesi. Nii et esimene asi, mida uurime, on sademete hulk Eesti erinevates piirkondades.
Sademete hulk Eestis
Eesti on kliimavööndis, kus on palju sademeid. Kõige sademeterohkemad alad on Lääne-Eesti saared ja rannikupiirkonnad, kus aastas sajab üle 800 mm sademeid. Ülejäänud Eestis on keskmiselt 600-700 mm sademeid aastas. Kuid sademetejaotus pole ühtlane – suvel on sademeid vähem kui talvel ja lühiajalised suvelajud ei pruugi piisata põhjaveevaru täiendamiseks, sest suurem osa veest aurustub või valgub jõgede kaudu mere poole.
Põhjaveeseisundi määramine Eestis
Põhjavee seisundi hindamiseks kasutab Eesti keskkonnaministeerium veeproovide võtmist ja analüüsimist. Veeproovide võtmine toimub iga kahe-kolme aasta tagant veekogu seisundi hindamise programmi raames. Proovide analüüsi põhjal hinnatakse põhjavee seisundit kolme kategooriasse: hea seisund, vältimatu korrektsioon vajalik ja halb seisund. Praeguse seisuga on 66% põhjavee kohta käivatest hinnangutest hea seisundiga, 24% vajab korrektsiooni ja 10% on halvas seisundis.
Põhjavee uuendamine erinevates Eesti piirkondades
Põhjavee uuendamine sõltub paljudest teguritest, nagu sademete hulk, muldade läbilaskevõime, põhjavee sügavus, pinna kalle, taimkatte ja metsa kaitsest ning maakasutusest. Siin on mõned piirkonnad, kus põhjavesi uueneb kiiremini.
Saared ja rannikupiirkonnad
Lääne-Eesti saared ja rannikupiirkonnad on veerikkad. Sademete hulk on siin üle 800 mm aastas, nii et vesi imbub pinnasesse kiiresti. Samuti on mulla läbilaskevõime ja põhjavee sügavus siin suur. Põhjavesi uueneb kiiresti, kuid samal ajal on siin ka suurem oht, et veesaaste võib kiiresti imbuma hakata. Seetõttu on vaja teha kõik endast olenev, et tagada hea põhjavee kvaliteet.
Kesk-Eesti
Kesk-Eesti on samuti hea põhjavee uuendamise piirkond. Tegelikult on siin mõned Eesti parimad joogiveeallikad. Mulla läbilaskevõime on siin mõõdukas, nii et vesi imendub pinnasesse aeglasemalt kui rannikupiirkondades. See aeglustumine annab põhjaveele võimaluse filtreeruda ja puhastuda.
Kõrgustiku piirkonnad
Eesti kõrgustiku piirkonnad asuvad Kagu-Eestis ja põhinevad lubjakivimatkal. Lubjakivi on poorne kivim, mis võimaldab vees põhjalikult filtreeruda ja imenduda selle tagasitulemise kiirus võib olla vahemikus 50-150 aastat. See annab lubjakivide piirkondade põhjaveevarudele pikema aja jooksul uuendamisel aja, et põhjalikult filtreeruda ja selgitada.
Kokkuvõte
Põhjavesi on ülioluline ühiskonna jaoks, kuid seda tuleb kasutada säästlikult. Sademetel on oluline roll põhjavee uuendamisel, kuid see on ka tundlik veekiht. Põhjavee kvaliteeti ja kogust tuleb pidevalt jälgida, eriti kõige kriitilisemates piirkondades. Nende hulka kuuluvad Lääne-Eesti saared ja rannikupiirkonnad, Kesk-Eesti ja kõrgustiku piirkonnad. Põhjaveevarude säilitamine ja säästlik kasutamine on iga Eesti kodaniku kohustus ja vastutus.