Mis on Elamise Luule – Üksikasjalik Selgitus
Elamise luule on tõlkes kiri “livetspoesi” või “luulefilosoofia”. Selgituseks on elamise luule tähistatud filosoofilise õpetusega, mis võimaldab meil elu igapäevastele kogemustele uue tähenduse anda. See on üks filosoofia valdkond, mis kasutab tavapäraseid, igapäevaseid kogemusi ja tunnetusi, et edastada meile sügavamaid teadmisi.
Elamise luule on uusim filosoofia valdkond, mida on viljeldud peamiselt lääne kultuuris. See filosoofilise liikumise eesmärk on tuua filosoofia tagasi igaühe ellu, pakkudes praktilisi, igapäevaseid lahendusi elu probleemidele. Enamik vaatlejaid peab seda elulise tarkusena, mis on suunatud põhivajaduste ja instinktide rahuldamisele, samuti inimese ülemaailmse kogemuse toetamisele.
Elamise luule on filosoofiline õpetus, mille päritolu ulatub tagasi iidsetesse Kreeka filosoofidesse. Nad keskendusid moraalile, eetikale ja inimväärikusele ning aitasid juhtida inimeste mõtteid uute teadmiste ja ideede poole. Selle ajastu suurimust filosoofidest, Epikuros, soovitas otsida rõõmu igapäevaelust. Tema ideoloogia kohaselt on elu lühike, mistõttu peab see olema täidetud naudingutega.
Selle filosoofia järgijad ütlevad, et elamise luule on kõige praktilisem filosoofiline õpetus, kuna see rakendab filosoofilisi ideid igapäevaelus. Filosoofidel on olnud amet, kes on kirjutanud lugematuid raamatuid ja mõtlemiskatseid. Selle asemel üritavad elamise luule filosoofid anda praktilisi lahendusi oma järgijatele, et nad saaksid igapäevaelus hakkama ning mõelda paremini ja teha paremaid otsuseid.
Sageli on elamise luule seletus seotud isikliku heaolu ja õnne poole püüdlemisega, kusjuures rõhk on asetatud järgmiste küsimuste lahendamisele:
Kuidas me saame ennast iseendana leida ning oma tegeliku olemuse ja kutsumuse üles leida?
Kuidas saame suurendada meie elukvaliteeti ja elu rõõmu, mida me argielus nii vajame?
Kuidas saame iseennast ja teisi paremini mõista, et luua paremaid suhteid ja üldiselt soodsamat keskkonda?
Elamise luule õpetab, kuidas näha elu kui kunsti. See keskendub elule kui loomingulisele protsessile, kus filosoofilised ideed ja igapäevased kogemused saavad kokku. Elu ise pakub ideid, kuidas saada paremaks inimeseks ja leida endas tõelise olemuse.
Näiteks, tavaliselt toob üks filosoofiline küsimus välja hea ja kurja vahelise erinevuse. Elamise luule võib selle kuidagi avardada, seostades kurja häbitunde ja halva kogemusega. Kui me üritame iseenda haavadest läbi saada, kogeme ka häbitunnet, mis kehastab meie arusaama moraalist ja väärtusest.
Lisaks, elamise luule usub, et inimesed ei peaks oma elus ainult filosoofia lisandina kasutama, vaid see peaks ka lõhkuma jõukuse dogmade müüti ja rakendama eetilisuse praktilist kasulikkust, et aidata inimestel oma elu paremini seadistada. Nagu Epikuros, uskusid ka teised üsna tunnustatud filosoofid, et keskendumine enda elu esmatähtsatele toimingutele peaks tooma rahu, rõõmu ja õnne.
Tegelikkuses on elamise luule rõhuasetus õppe eetikatele, mis keskenduvad meie isiklikule heaolule ja üldisele inimväärikusele. See kasutab filosoofilisi mõisteid, et aidata inimestel end tundma õppida, oma teadvust mõista, oma emotsioone ravida ja oma elu eesmärki leida.
Kokkuvõtteks võib öelda, et elamise luule on filosoofiline lähenemine ning see keskendub klassikalistele filosoofidele, tuues ideid igapäevaelusse, et aidata inimestel peaaegu kõigis eluvaldkondades paremini toime tulla. See peaks eetilisusega kaasas käima, et aidata luua õige tasakaal rikkuse, õnne ja õppimise vahel. Inimesed, kes saavad elamise luulest aru, ütlevad, et see aitab neil kõige paremini teada saada, kes nad on, kuhu nad lähevad ja kuidas nad soovivad sinna jõuda.