Maavärin on üks looduse kõige võimsamaid nähtusi, mis võivad tekitada suurt kahju inimestele ja infrastruktuurile. See on maapinna liikumine, mida põhjustavad tavaliselt tektoonilised liikumised maakoore sees. Eestis on maavärinaid vähe, kuid nende mõju võib olla tunda naaberriikide maavärinate tõttu. Selles artiklis räägime maavärinatest, nende tekkest, tõsidusest ja mõjust.
Mis on maavärin ja kuidas see tekib?
Maavärin on maapinna raputamine ja liikumine, mis võib tekkida maakoore erinevates osades. Tektoonilistes piirkondades, kus tekivad plaadid, puutuvad kokku, võivad tekkida maavärinad. Kui need plaadid liiguvad üksteise vastu, tekib hõõrdumine ning see võib tekitada maavärinaid. Maavärinad võivad tekkida ka maa-aluste vulkaanipursete või kraatrite tekkimisel.
Maavärinad võivad olla erineva intensiivsuse ja suurusega. Nende võimsus määratakse Richteri skaalal, mis näitab maavärina seismilist energiat. Richteri skaala seisneb logaritmiga mõõtmises – iga järgmine number on kümnekordne eelmisest. Seega on 5,0 maavärin kümme korda võimsam kui 4,0 maavärin. Kõige tugevamad maavärinad võivad ulatuda üle kümne punkti Richteri skaalal.
Maavärinad Eestis ja maailmas
Eestis on maavärinad haruldased ja nõrgad, kuid iga aasta toimub meil mitu väiksemat maavärinat. Enamus neist on alla 3,0 magnituudist ning need on piisavalt nõrgad, et enamik inimesi neid ei tajugi. Siiski on olemas väike võimalus, et Eestis võib tekkida tugevam maavärin.
Maailmas on maavärinad palju tavalisemad ning erinevates riikides ja piirkondades võivad nende tagajärjed olla tõsisemad. Mõned piirkonnad on tuntud selle poolest, et nende tegevust mõjutavad tugevad maavärinad. Näiteks Aasia- ja Vaikse ookeani piirkonnas on maavärinad sagedased, mis on põhjustanud suuri kahjusid loodusele ja inimtegevusele.
Maavärinate mõju
Maavärinad võivad põhjustada suurt kahju nii inimestele kui ka infrastruktuurile. Maavärinate tõttu võivad hooned ja sildad kokku variseda, elektrivõrgud võivad laguneda ning vee- ja gaasitorud võivad puruneda. Suurem maavärin võib tekitada ka maalihkeid ja tsunami, mis võivad olla veelgi ohtlikumad.
Lisaks füüsilistele kahjudele võivad maavärinad põhjustada psühholoogilist trauma kodanikele. Inimesed võivad kaotada oma kodusid ja lähedasi, mis tekitab suurt stressi ja muret. Seetõttu on oluline teada, mida teha maavärina korral.
Mida teha maavärina korral?
On oluline teada, kuidas käituda maavärina korral. Parim viis enda kaitsmiseks on olla ettevalmistatud. Enne kui maavärin toimub, on oluline teha selgeks, millised on turvalisemad kohad hoones ja tegevused, mida võiks kriitilisemal ajal teha.
Kui maavärin toimub, on oluline hoida enda ja oma lähedaste turvalisust silmas pidades. Kui oled seismilise tegevuse ajal hoones, on oluline leida turvaline koht – näiteks nurk, kus seina ja lae vahel on väike ruum. Kui oled väljas, siis otsi lahtist ja avatud kohta ning jää eemale hoonetest, elektriliinidest ja muust, mis võib kokku variseda.
Kokkuvõte
Maavärinad on võimsad loodusnähtused, mis võivad tekitada suurt kahju inimestele ja infrastruktuurile. Need tekivad tektooniliste liikumiste tõttu maakoores ja sõltuvalt intensiivsusest võivad need tunduda kas nõrgad või väga rasked. Maavärinad on Eestis väga nõrgad, kuid teistes maailma piirkondades võivad need olla tõsisemad ja põhjustada suurt kahju. Oluline on olla maavärinate suhtes ettevalmistunud ja teada, mida teha, kui maavärin toimub.