Kes valib presidendi?
Presidendivalimised on Eestis alati olnud suur sündmus ja tekitanud palju kõneainet. On oluline mõista, kes valib presidendi ja millised on valimiste protseduurid ning tingimused. Selles artiklis keskendume sellele, kuidas Eesti riiki juhitakse ja millised on presidendivalimiste eeskirjad.
Riigipea valimine
Eesti riigipea, president, valitakse Riigikogu poolt viieks aastaks. Valimistele eelneb kogunemine, millel osalevad kõik Riigikogu liikmed, samuti esinduskogud, nagu Maavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit. Mõlema valimisvooru jaoks on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus, mis tähendab, et riigipea volitatakse valimiste käigus, kui ta saab rohkem kui pool hääletamise õigusega määratud valijameeste häältest.
Valijameesteks võivad olla Riigikogu liikmed, samuti volikogude ja maavalitsuste liidu liikmed. Kuid kandidaadiks võib registreeruda iga Eesti kodanik, kes on vähemalt 40-aastane. Veel on oluline märkida, et sama isik ei saa saada presidendiks rohkem kui kahel järjestikusel ametiajal.
Presidendivalimiste läbiviimise tingimused ja protseduurid
Presidendivalimiste eeskirjad on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses ja valimisseaduses. Valijameeste volituste kehtivus algab valimistulemuste teatavakstegemisest ja lõppeb järgmise volituste kehtivuse alguspäeval. Valimistulemused on ametlikud pärast nende kinnitamist Riigikohtus.
Presidendivalimistega seotud protseduurid algavad teatud ajal, kui esitatakse kandidaatide registreerimine. Iga inimene, kes vastab põhiseaduse eeskirjadele ning kellel on vastavaid toetajaid, võib registreeruda kandidaadiks. Kandidaatide nimekiri avaldatakse omapärase teabelehe abil ja sellele järgnevad viis päeva.
Kampaania ajal peavad kandidaadid täitma teatud eeskirju, näiteks ei tohi nad kritiseerida teisi kandidaate ega manipuleerida hääletajate lootusetuse tundega. Kampaania korraldamist takistava seaduse rikkumine on karistatav trahviga.
Presidendivalimiste läbiviimise etapp algab valimiste päeval. Valimistel osalenud valijamehed hääletavad valimiste esimesel päeval ja esitavad oma hääletussedelid aseesimehele. Valimiste läbiviimise eest vastutavad teised ametnikud, kes peavad kindlaks määrama hääletuse legitiimsuse ja tulemuste korrektsuse.
Esimeses voorus loeti rühmade kaupa valijameeste poolt antud häältesedelid kokku. Kui mõni kandidaat ei saavutanud nõutavat häälteenamust, algatati teine voor. Teises voorus osalevad kandidaadid väljendavad oma soovi osaleda valimistel ning volitused antakse kandidaadile, kes saavutas vähemalt pool häälteenamusest.
Lõppsõna
Presidendivalimised on oluline osa igast riigist, ka Eesti Vabariigist. Valimiste läbiviimiseks on kehtestatud oma reeglid ja protseduurid. Valijate roll mõjutab otseselt riigi juhtimist ja seetõttu on oluline meeles pidada valijate rolli Eesti riigi poliitikas ja valimisprotsessis.